1944. aastal asus ta Münchenisse, et õppida sealses Kunstide Akadeemias. 1945. aastal saabus ta põgenikuna Rootsi, kus õppis aastatel 1947–1952 Stockholmi Kõrgema Rakenduskunsti õhtukursustel skulptuuri ning 1949–1953 Stockholmi ülikoolis pedagoogikat, kunstiajalugu ja psühholoogiat. Aastatel 1953–1956 täiendas ta end Académie de la Grande Chaumière'is Ossip Zadkine'i ateljees skulptuuri alal ning 1954 École des Beaux-Artsis kiviskulptuuri alal.[1]
1950. aastate algul külastas ta korduvalt Pariisi, kuhu asus lõplikult 1953. aastal.
Looming
Alates 1955. aastast esines ta pidevalt rahvusvahelistel kunstinäitustel Pariisis ja mujal Euroopas.[1]
Tema teoseid on Prantsuse ja Rootsi muuseumides, Helsingi Soome Rahvusmuuseumis, Londoni Eesti Majas, Pariisi rootsi kirikus, Tartu Ülikoolis, A. H. Tammsaare muuseumis, Eesti Kunstimuuseumis, Tartu Kunstimuuseumis ning paljudes erakogudes Euroopas, Austraalias ja Ameerika Ühendriikides.[1]
