Nikolai Karotamm oli aastatel 1940–1944 EKP Keskkomitee II sekretär ja aastatel 1944–1950 EKP Keskkomitee I sekretär. Kõrvaldati pärast EKP Keskkomitee VIII pleenumit ametist, süüdistatuna „liigse liberaalsuse ja kodanlike natsionalistide soosimise eest”. Edaspidi töötas kuni surmani NSV Liidu Teaduste Akadeemia Majandusinstituudi vanemteadurina.
1928. aastal suunati Kominterni poolt illegaalselt, valedokumentidega Eestisse ning aastail 1928–1929 oli illegaalse EKPTallinna linnakomitee sekretär.
Aastatel 1935–1936 oli KominterniTK referent ja 1936–1937 ajalehetoimetaja Leningradis.
1938. aastal vahistati Karotamm Suure terrori ajal, kuid vabastati süüdistust esitamata.
Aastatel 1938–1939 oli Leningradi masinaehitustehase direktori asetäitja. 1939. aastal tõlkis eesti keelde ÜK(b)P ajaloo lühikursuse ja 1940. aastal koostas vene-eesti sõnaraamatu.
Eestisse saabus Karotamm koos Vene sõjaväega sügisel 1939 ja hiljem töötas ajalehe Kommunist vastutava toimetajana juulist augustini 1940. Pärast juunipööret nimetati ta EK(b)P Tartumaa Linnakomitee I sekretäriks 1941. aastal.
1947. aastal alustati ÜK(b)P KK sekretäri Andrei Ždanovi korraldusel Eesti kollektiviseerimise ettevalmistamist, milleks pidi Karotamme mälestuste kohaselt[3] kasutama põllumajanduse kooperatsiooni, ühistute soodustamist ning kulakute ülikõrge maksustamisega väljatõrjumist põllumajandusest.
1948. aastal suri Eesti kollektiviseerimist kureerinud ÜK(b)P KK sekretär Andrei Ždanov ning Moskvas alanud kommunistliku partei sisese võimuvõitluse käigus represseeriti A. Ždanovi toetajad ning fabritseeriti Leningradi süüasi.
1949. aasta märtsis kutsuti EK(b)P Keskkomiteesse instrueerimisele, mille viis läbi EK(b)P Keskkomitee esimene sekretär Nikolai Karotamm, igasse maakonda keskkomitee määratud volinikud, kellele teatati, et nad on määratud EK(b)P KK ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu volinikeks kulakute ja nõukogudevastaste elementide vabariigist väljasaatmisel. Väljasaatmiseks vajalik dokumentatsioon oli eelnevalt vormistatud Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi allasutuste poolt.
Alates maist 1950 oli Karotamm Moskvas, aastail 1950–1951 NLKP Ühiskonnateaduste Akadeemias, kus koostas majandusteaduste kandidaadi väitekirja teemal "Stalinlik põllumajanduse kollektiviseerimine Eestis". Aastatel 1951–1959 tegutses ta Moskvas NSV Liidu Teaduste Akadeemia Majandusinstituudi vanema teadusliku kaastöötajana.
Moskvas viibides pidi Karotamm korduvalt õigustama oma eelnevat tegevust EKP KK I sekretärina ÜK(b)P Keskkomitee Parteikontrolli Komisjonis, Eesti NSV uue EKP KK I sekretäri Johannes Käbini poolt koostatud ettekannete arutamisel Karotamme "liigse liberaalsuse ja kodanlike natsionalistide soosimise eest". 1952. aastal avaldati Karotammele parteiline noomitus arvestuskaardile kandmisega, 1951. aastal poliitiliselt represseeritud Nõukogude Liidu kangelaseArnold Meri soosimise eest, "kelle ta võttis 1942. aastal ilma piisava kontrollita ÜK(b)P liikmeks".
Vastuolude tõttu uue EKP KK I sekretäri Johannes Käbiniga ei antud Karotammele võimalust naasta Eesti NSV-sse teaduslikule tööle. Aastatel 1959–1967 oli Karotamm NSVL TA põllumajanduse ökonoomia sektori juhataja; aastal 1964 sai doktorikraadimajandusteaduste alal; 1966. aastast professor; aastail 1967–1969 NSVL Teaduste Akadeemia Majandusinstituudi vanemteadur.
Nikolai Karotamme kasutatud sõiduk – Mercedes-Benz 540 K (Cabriolet B) 1935 Germany. [1]
Mängis tennist, treener Guido Taft.
Viited
↑DOKUMENTE METSAVENDLUSEST JA VASTUPANULIIKUMISEST EESTIS. Akadeemianr 4 1992 lk 835, ENSV SARKi HÄVITUSPATALJONIDE KESKSTAABI KÄSKKIRI NR. 1
↑DOKUMENTE METSAVENDLUSEST JA VASTUPANULIIKUMISEST EESTIS. Akadeemianr 4 1992 lk 845, EESTI NSV SARKi HÄVITUSPATALJONIDE KESKSTAABI KÄSKKIRI NR. 3
↑Voldemar Pinn. Kes oli Nikolai Karotamm? Kultuuritragöödia jälgedes. Haapsalu Trükikoda, 1996, lk 76–83
↑"Eestimaa K(b)P Keskkomitee VIII pleenum. Informatsiooniline teadaanne". Eesti Bolševik. VI (7): 1. Aprill 1950.
Kirjandus
Voldemar Pinn, Kes oli Nikolai Karotamm? I. Kultuuritragöödia jälgedes: kompartei kolmest esimesest sekretärist Karl Särest, Nikolai Karotammest, Johannes Käbinist. Haapsalu 1996
Voldemar Pinn, Kes oli Nikolai Karotamm? II Langi Kolla kroonika.Pärnu1997?