NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus (1954–1960); (1982–1991) Третье главное управление КГБ СССР (vene keeles) NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Peavalitsus (1960–1983) Третье управление КГБ СССР (vene keeles)
Aastatel 1954–1960 kandis asutus nimetust NSV Liidu MN RJK Kolmas Valitsus; aastatel 1960–1983 NSV Liidu MN RJK ja NSV Liidu RJK Kolmas Peavalitsus ning aastatel 1982–1991 uuesti NSV Liidu RJK Kolmas Valitsus.
NSVL Kolmandale (Pea)valitsusele allunud vastuluure ja isikkoosseisu lojaalsusega Nõukogude riigikorrale tegelesid Kolmandale Peavalitsusele allunud valitsuste, osakondade ja allüksuste kohta kasutati üldistavalt nimetust eriosakond.
Sõjalise vastuluure juhid ja organisatsioon
Juhid
17. märts1954 – 12. juuni 1959, kindralleitnant Dmitri Leonov, NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva RJK 3. Valitsuse ülem;
12. juuni 1954 – 5. veebruar 1963, kindralmajor Anatoli Guskov (ГУСЬКОВ Анатолий Михайлович), NSV Liidu MN ja RJK 3. Valitsuse ja Peavalitsuse ülem;
19. veebruar1963 – 23. veebruar 1966, kindralmajor/kindralleitnant Ivan Fadeikin (ФАДЕЙКИН Иван Анисимович), NSV Liidu RJK MN ja 3. Peavalitsuse ülem;
23. veebruar1966 – 24. juuli 1967, kindralleitnant Georgi Tsinev (ЦИНЕВ Георгий Карпович), NSV Liidu RJK MN ja 3. Peavalitsuse ülem;
veebruar 1974 – 14. juuli 1987, kindralleitnant/kindralpolkovnik, Nikolai Dušin (ДУШИН Николай Алексеевич), NSV Liidu MN ja RJK ja NSV Liidu RJK 3. Peavalitsuse ja Valitsuse ülem;
14. juuli1987 – 9. november 1990, kindralleitnant Vassili Sergejev (СЕРГЕЕВ Василий Степанович), NSV Liidu RJK 3. Valitsuse ülem;
november 1990 – august 1991, viitseadmiral Aleksandr Žardetski (ЖАРДЕЦКИЙ Александр Владиславович), NSV Liidu RJK 3. Valitsuse ülem;
15.–22. oktoober1991, kindralmajor, Juri Bulõgin (БУЛЫГИН Юрий Емельянович), NSV Liidu RJK 3. Valitsuse ülem.
Augustis 1946 peeti Austrias NSV Liidu RJM-i Keskväegrupi Vastuluurevalitsuse poolt kinni NSV Liidu Keskväegrupi Staabi Luurevalitsuse Raadiodivisjoni 26-aastase tõlgi Konstantin Puzõrjovi (Константин Пузырев), kes tegi kaastööd ameeriklastega;
Ajalugu
Nõukogude sõjalise vastuluure juhid
1918, Mihhail Kedrov (Кедров, Михаил Сергеевич) (1878–1941), Erakorralise Komisjoni eriosakonna ülem
1918–1921, Feliks Dzeržinski, Erakorralise Komisjoni ja eriosakonna ülem
Eriosakonna esialgseteks ülesanneteks oli sõjaväes oli Venemaa Keisririigi sõjaväe baasil ja Punakaardi loodava uue revolutsioonilise tööliste ja Talupoegade Punaarmee ohvitserkonna lojaalsuskontroll ning sõjategevuse käigus valgekaartlastega sõjasaladuste kaitsmine. Eriosakonnad loodi Venemaa kodusõja rinnete, sõjaväeringkondade, laevastike, armeede, flotillide ja kubermangutšekaade koosseisus.
Venemaa kodusõja rinnetel moodustati Punaarmee juures esimesed rinde tšekaa 15. novembril 1918, mille esimeheks määrati G.I. Bruno (Г. И. Бруно) ning 7. novembril nimetati rinde ja rindele alluvate väeosade tšekaad Lõunarinde eriosakonnaks.
1920. aasta aprillis moodustati tšekaa eriosakonnas luuretegevuseks välismaal Välisosakond (Иностранный отдел (ИНО)), millest 1920. aasta detsembris moodustati iseseisev tšekaa osakond.
1920. aasta augustis allutati tšekaa eriosakonnale posti-telegraafikorrespondentsi sõjaline tsensuur. 13. oktoober 1921 allutati sõjaline tsensuur tšekaa Informatsiooniosakonnale.
Tšekaa Salajas-operatiivvalitsuse eriosakond
14. jaanuaril 1921 moodustati Tšekaa Salajas-operatiivvalitsus, mille koosseisu liideti kõik operatiivosakonnad, sh eriosakond.
16. spetsjaoskond, vastuluure Punaarmees, ülem kuni 28.04.21 Jakov Agranov.
17. spetsjaoskond, vastuluure endiste ohvitseride vastu, ülem I. Kalinin.
Teavitusjaoskond (Осведомительное), ülem L. Skuiskumbre.
18. spetsjaoskond, võitlus banditismiga, ülem F. Patoki.
Eriosakondade iseseisvumine
Pärast Venemaa kodusõja lõppu ning endise Venemaa Keisririigi piirides kommunistliku riigi moodustamist läbi viidud riigihaldusorganisatsioonide reorganiseerimise käigus viidi läbi ka juunis 1922 Erakorralise Komisjonis. Muudatuste tulemusel lahutati 1922. aastani Salajas-Poliitilise Valitsuse eriosakonna koosseisus olnud sõjaväe lojaalsuskontrolli ja vastuluurega ning üldise vastuluurege tegelevad vastuluureorganid.
Eriosakonna ülemaks määrati Genrihh Jagoda, tema asetäitjaks L. Meier/Mayer:
15. septembril 1930 kinnitati Ühendatud Riikliku Poliitvalitsuse eriosakonna uus organisatsiooniline kooslus:
1. osakond, vastuluure lääneriikide luureorganite vastu, välisriikide esinduste ja väliskolooniate jälgimine NSV Liidus, ülem Vladimir Stõrne;
2. osakond, võitlus Nõukogude-vastaste talupoegade, valgekaartlike, noortegruppide ja organisatsioonide ning banditismi vastu, ülem Nikolai Nikolajev-Žurid;
3. osakond, võitlus natsionalistlike liikumiste ja organisatsioonidega, vastuluure idamaariikide luuretegevuse vastu, nende riikide esinduste ja kolooniate jälgimine NSV Liidus, ülem T. Djakov;
23. mail 1936 võttis NSV Liidu Kaitse RK ja NSV Liidu SARK vastu ühiskäskkirja nr 91/183, mille alusel NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Peavalitsuse sõjaväevastuluure töötajad, kes omasid erilist sõjalis-tehnilist või eelnevat sõjaväestaaži, võivad kanda nende poolt teenindatavate sõjaväeosade (väeliigi) vormiriietust ja eraldusmärke.
Ühendatud Riiklik Poliitilise Valitsuse eriosakonna keskaparaadi ülem ja ülema asetäitjad
4 rombi
ÜRPV keskaparaadi eriosakonna ülema abi; sõjaväeringkonna ÜRPV eriosakonna ülem ja tema asetäitjad; eriosakondade ülemad ÜRPV piirkondlikes volitatud esindustes
Ühendatud Riikliku Poliitilise Valitsuse diviisi, brigaadi, flotilli eriosakonna sekretär
4 ruutu
Ühendatud Riikliku Poliitilise Valitsuse diviisi, brigaadi eriosakonna komandant
3 ruutu
SMERŠ-i ohvitseride auastmed
Pärast 1943. aastal ajutiselt NSV Liidu SARK-i alla koondatud sise ja riiklike julgeolekuasutuste järjekordset reorganiseerimist allutati ja jaotati sõjalise vastuluurega tegutsevad eriosakonnad NSV Liidu Riiklikule Kaitsekomiteele ning NSV Liidu Sõjamerelaevastiku RK ja NSV Liidu SARK-i vahel.
NSV Liidu Riiklikule Kaitsekomiteele allutatud Vastuluurevalitsusee töötajatele anti üldsõjaväelised auastmed:
