Vastuluure (siseluure) ülesanne on riigi poolt riigisaladuseks kuulutatud teabe kaitsmine ja kaitstavale teabele ebaseadusliku ligipääsu (inim- ja tehnilise luure) takistamine.
Passiivsed meetmed
Vastuluuret viiakse läbi passiivsete ja aktiivsete meetmetega. Passiivsete meetmete hulka kuuluvad riigisaladuste ja saladusekandjate kaitsmine tehniliste[1] ja teabehankemeetoditega.
Aktiivsed meetmed
Aktiivsete meetodite hulka kuulub ka potentsiaalsete vastaste (välisriikide) luureagentuuridesse tungimine nende töötajaid koostööle värvates või luureohvitsere nende agentuurvõrku suunates selleks, et saada seestpoolt informatsiooni nende luureteenistuste tegevusest.
Aktiivsete vastuluuremeetmete näiteid
NSV Liidu värvatud
Aldrich Ames, Luure Keskagentuuri (CIA) vastuluureteenistuse analüüsigrupi liige, kes oma tööülesannete tõttu kavandas vastuluuremeetmeid Venemaal töötavate CIA agentide kaitseks ning oli seetõttu informeeritud agentuurvõrku kuuluvatest isikutest ja tegevustest. Ames paljastas KGB polkovniku Leonid Polištšuki, kes töötas CIA heaks jpt;
Robert Hanssen, Föderaalse Juurdlusbüroo vastuluurevalitsuse NSV Liidu ja Venemaa luuretegevuse vastase analüüsiüksuse töötaja, kelle tööülesannete hulka kuulus Ameerika Ühendriikides tegutsevate Nõukogude ja Venemaa luurajate väljaselgitamine, tegevuse juurdlus ning vahistamine. Vastuluureüksus, kus Hanssen töötas, tegeles ka "üle hüpata" soovivate Nõukogude agentide hindamisega ja otsustamisega, kas isikud on tõelised infokandjad ja Ameerika Ühendriikide luureühendusele kasulikud või operatiivkombinatsioonideks saadetud Nõukogude topeltagendid;
Cambridge'i viisiku liige Kim Philby, kes töötas 1944. aastast Suurbritannia välisluure SIS 9. osakonna juhina (osakond tegeles nõukogude ja kommunistliku liikumise riigivastase tegevusega Suurbritannias); 1947. aastast SIS-i Türgi residentuuuri residendina; aastatel 1949–1951 Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide luureühenduste "kommunistliku ohu" koordineerimiskomisjoni sideohvitserina Washingtonis;
Eesti Kaitseministeeriumi riigisaladuse kaitse osakonna juhataja Herman Simm, kes teostas NATO liikmesriikide vahelist luureinformatsiooni vahetust ja arvestust ning edastas Venemaa luureorganitele teavet välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide side- ning infosüsteemide, andmeturbe, luure, vastuluure ja kaitsepoliitika kohta;
endine NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimese Peavalitsuse Ameerika Ühendriikide Washingtoni residentuuri residendi asetäitja PR liinis ning Esimese Peavalitsuse K (vastuluure)valitsuse ülem Oleg Kalugin, kes andis tunnistusi NSV Liidu kasuks spioneerimises süüdistatava endise Ameerika Ühendriikide sõjaväe koloneli George Trofimoffi süüdimõistmiseks;
KGB Taani ja Suurbritannia residentuuri ülema asetäitja Oleg Gordijevski;
Ameerika Ühendriikides 1961. aastal värvatud NSV Liidu sõjaväeluure (GRU) polkovnik (hilisem kindral) Dmitri Poljakov, kes tegutses Ameerika Ühendriikides ÜRO juures asuvas liikmesriikide staabiülemate komitees NSV Liidu relvajõudude Kindralstaabi esindajana ja oli ka NSV Liidu sõjaväeluure New Yorgi residentuuri residendi asetäitja illegaalse luuretegevuse alal (tegutses FBI ja CIA kasuks aastatel 1961–1987);
Austrias Viinis 1954. aastal üle jooksnud Pjotr Derjabin, kes paljastas KGB luure- ja vastuluureohvitserid Austrias;
Suurbritannia värvatud
Eestis 1992. aastal üle jooksnud ja kaastööle värvatud, 30 aastat KGB välisluure arhiivis töötanud Vassili Mitrohhin, kes oli kümne aasta jooksul kopeerinud välisluure toimikuid. SIS aitas ülejooksnud ohvitseri suvilasse peidetud eraarhiivi Läände toimetada. Tänapäeval on osa sellest avaldatud veebis ja raamatutena. Tema poolt kogutud materjali peetakse KGB ajaloo suurimaks lekkeks.
