Kehra raudteejaam asub Tallinnast 39 km kaugusel. Elektrirong sõidab Balti jaamast Kehrasse umbes 36 minutit.
Kehras peatuvad kõik Elroni idasuunalised reisirongid, v.a. ekspressrongid. Jaamas asub kaks madalat 150 m pikkust reisijate ooteplatvormi ja võib toimuda ka kaupade rongidele ning neilt maha laadimine. Piletihinnalt kuulub peatus IV tsooni.[1]
Kehra jaamahoone algsel kujul (1937)Kehra jaamahoone (2010)Kehra jaamahoone (2012)Kehra jaamahoone renoveeritult (2019)Kehra rongijaam, tselluloositehas ja linn 2021. aasta novembris
Algselt oli Kehra pooljaam (peatuskoht), mis asus hilisemast jaamahoonest paarsada meetrit ida pool, tollase ülesõidu (praegune jalakäijate ülekäik) ja Jägala jõe silla vahel praeguse reisijateperrooni kohas. Ajutise jaamahoonena asus seal kaks raudteele tüüpilist raudteeputkat (tänaseks lammutatud), haruteed puudusid.
1896. aastal valmis tüüpprojekti järgi ehitatud ühekorruseline punastest tellistest sümmeetrilise põhiplaaniga jaamahoone (analoogne Auvere, Kohtla ja Lehtse hoonetega). Jaamahoone sümmeetrilist põhiplaani liigendab üldootesaali laiuses kõrgemas eraldi katustatud keskosas eenduv keskrisaliit, mille tähtsust rõhutavad kolm kõrgendatud fassaadiava.
Jaamahoone ehitati külgedelt pikemaks 1960. aasta paiku pidades kinni hoone algsest stiilist.
Ehitis oli jaamahoonena kasutusel kuni 1990. aastate keskpaigani.
Kehra jaamahoone mängis olulist rolli Eesti Vabadussõja algusperioodil, mil taganemis- ja murdelahingute ajal asus seal 1. diviisi staap. Sealt juhiti ka Vabadussõja tähtsaimat murdelahingut, 4. jaanuaril 1919 toimunud Kehra lahingut, millest sai alguse eestlaste edu. 1996 avati jaamahoonel vastav mälestustahvel. Mälestustahvli tellis Anija Muinsuskaitse Selts.
2008. aastal asutati MTÜ Kehra Raudteejaam, mille põhieesmärk oli rajada vahepeal juba üsnagi lagunenud jaamahoonesse Eesti Vabadussõja Murdelahingute Muuseum. Muuseumi üheks osaks on ka kohalikku elu-olu tutvustav pool. 2010. aastal sai MTÜ Kehra jaamahoone vallalt oma kasutusvaldusesse. Jaamahoone muuseumiks rekonstrueerimise käigus oli plaanis, niipalju kui võimalik, taastada hoone algne välimus (tumepunane tellismüüritis koos valgete liseenidega, plekk-katus jms), säilitades samas praeguse mahu koos 1950. aastatel lisatud juurdeehitustega. Rekonstrueerimistööde esimene etapp kestis aastatel 2011-2012, selle käigus sai jaamahoone uued katused, põrandad jms.
Nüüdseks täielikult renoveeritud jaamahoones tegutseb alates 2018. aasta veebruarist Kehra muuseum, mis kajastab Vabadussõja ajalugu.[3] Samuti asub jaamahoone Aegviidu-poolses tiivas pitsakohvik.
29. jaanuaril 1974 hakkasid elektrirongid sõitma Tallinnast Kehrasse.[4] Neli aastat hiljem pikendati liini kuni Aegviiduni.[5]
1987. aasta juulis hakati Raasiku–Kehra jaamavahel ekspluateerima uut raudtee paaristee lõiku. Teise tee ehitus oli alanud kaks aastat varem Ülemistelt. 1992. aasta alguseks jõudis teise peatee ehitus Tapani.[6]
