Lehtse jaam rajati aastal 1876 seoses kuus aastat varem rajatud (Paldiski–)Tallinna–Narva raudteega. Jaam jäi avamisel Ambla kihelkondaLehtse mõisa maadele ja kandis algselt nime Vedruka pooljaam. Esimene jaamahoone valmis kaks aastat hiljem. Lehtse mõisnik seadis aastal 1884 sisse telefoniühenduse jaama ja oma mõisa vahel, mis kujunes Eesti esimeseks telefoniliiniks. Too jaamahoone põles aasta 1890 paiku maha.[2]
Uue jaama rajamine kujunes Lehtse ja Pruuna mõisa vaheliseks vägikaikaveoks: kelle maadele pidi uus jaam tulema, selle mõisa nime pidi see ka kandma.[3] Võitis Lehtse mõisnik, kes lasi oma rahaga uue jaamahoone rajada – otse loomulikult oma maadele.[4] Praegu on kivist jaamahoone tühi. Selle analoog asub Kehras.
1991. aasta mais hakati ekspluateerima uut raudtee paaristee lõiku liinil Aegviidu-Lehtse, 1992. aasta alguseks pikendati teist teed kuni Tapani.[6]
1991. aastal valmis Lehtses ka uus silikaattellistest elektritsentralisatsiooni post, kuhu viidi üle raudteejaama kollektiiv ning kus asus pöörmete ja signaalide tsentralisatsiooni juhtpult.[7]
Nüüdseks on endisest jaamast saanud peatuskoht, kõrvalteed ja pöörmed on demonteeritud. Samuti on tänaseks lammutatud peale jaama sulgemist kasutuks muutunud silikaadist ET-post.
Raudteepeatus ajakohastati 2012. aastal, mille käigus ehitati kaasaegsed ooteplatvormid pikkusega 100 m.[8]
Hoone sümmeetrilist põhiplaani liigendab üldootesaali laiuses kõrgemas eraldi katustatud keskosas eenduv keskrisaliit, mille tähtsust rõhutavad
kolm kõrgendatud fassaadiava. Tumedail klinkertellisfassaadidel pakuvad efektset kontrasti valgeks lubjatud detailid: laiad nurgaliseenid, kitsad rõhtvööd ja segmentkaaravade silluspiirded.[9]
Tegemist on ainsa seda tüüpi jaamahoonega Eestis, kus on säilinud originaalkubatuur (teine säilinud hoone Kehras on hiljem ümber ehitatud).
Hoone kuulub AS Eesti Raudteele, kuid alates 1999. aastast, kui jaamas lõpetati piletimüük, on hoone olnud kasutuseta.[10]