Raudteejaamas võib toimuda ka kaupade rongidele ning neilt maha laadimine, milleks on olemas kaubaplatvorm ja laadimisplats, samuti kulgeb jaamast mitu haruteed erinevatele tööstusterritooriumitele nagu näiteks: Rakvere viljasalve, vanaraua kokkuostu, naftaterminali jne.
Rakvere määramisel II klassi jaamaks sai määravaks asjaolu, et linn asus Tallinnast umbes 100 versta kaugusel.
Tolleaegsete vajaduste järgi rajati sinna näiteks kuuekohaline veduridepoo, sepikoda väiksemateks remonditöödeks ja muid lisarajatisi.
Raudtee on mõjutanud olulisel määral Rakvere asustuse ja linnaehituse arengut, mis nihkus raudteejaama suunas.
Linna elanikkond kasvas pärast raudtee ehitamist paarikümne aastaga ligikaudu kahekordseks.[2][3]
26. novembril 1896 avati Rakverest Kundasse viiv laiarööpmeline raudtee, mis muutis Rakvere väikeseks raudteesõlmeks.[4] See raudtee on varem olnud kasutusel ka reisijate veoks, rongid sõitsid Kundasse algselt teisipäeviti ja laupäeviti, hiljem aga kolmapäeviti ja laupäeviti.[5]
Rakvere raudteejaamale eelnes varem Hulja raudteepeatus, mõnda aega ka Risu raudteepeatus.[6]
Rakvere jaam aastal 1928Rakvere uus jaamahoone, 1940. aastadRakvere 1945. aastal ehitatud jaamahoone tänava (Jaama puiestee) poolt
Esialgne, kivist keskosaga oluline II klassi puitjaamahoone ehitati koos raudteega tüüpprojekti järgi (analoogne toonase Narva jaamahoonega). Hoone hävis II maailmasõjas.
1945. aastal ehitati[7] uus stalinistlikus stiilis ühekorruseline kivihoone, mis praeguseks on eraomanduses ja renoveeritud.
Rakvere viimase jaamahoone näol on tõenäoliselt tegemist Viljandi ja Kohtla jaamahoonetüübi lihtsustatud variandiga, kus on loobutud dominantsest kaaravast, väikestest tiibehitistest ja enamusest dekoorist. Eesti kontekstis annab see aga tulemuseks arhitektuuriliselt omanäolise variandi.[8]
.jpg)
