1984. aastal viidi raudteejaam üle täisautomaatblokeeringule ning jaama personal kolis üle uude hoonesse. Likvideeriti eraldi piletimüüja ametikoht.[2]
Nõukogude ajal töötas Kadrina jaamas lisaks jaamaülemale vahetustega kokku neli jaamakorraldajat, nüüdseks juhivad jaama automaatseadmed.[3]
Tänaseks on Kadrinast kujunenud Eesti Raudtee vahejaam, kus asub lisaks peateele veel kolm kõrvalteed.[4]
Jaamahoone
Kadrina jaam ja esimene jaamahoone aastal 1870. Foto autor: Charles Borchardt.[5]Kadrina jaam 1920. aastatel
1890. aastatel, seoses raudtee riigistamisega, hoone lammutati ning selle asemele rajati tüüpprojekti järgi ehitatud teine jaamahoone, mis on säilinud tänini.
Teine puidust jaamahoone oma ristkülikulise põhiplaani ja sümmeetrilise pikifassaadiga sarnaneb projektilt Lehtse, Kehra ja Kohtla kivist hoonetega, mis rajati samal perioodil, kuid erineb oluliselt kasutatud materjalide poolest, olles seeläbi omatüübilistest Eestis praeguseks ainuesindaja (nüüdseks ajaks ka ainus säilinu terves maailmas). Üldise lahenduse poolest sarnaneb see Nõmme raudteejaama esimese jaamahoonega, mis oli Kadrina hoonest suurem.[7]
Alates 1990. aastaist seisab hoone tühjana. Seda on peetud üheks kaunimaks Eestijaamahooneks.[8]
Aastatel 2014-2017 oli kavas Kadrina jaamahoone täielikult renoveerida ja koos kõrvalhoonetega viia Eesti Vabaõhumuuseumi eksponaadiks[9], EAS-i toetuse puudumise tõttu idee siiski ei teostunud.[10][11]
2019. aastal avaldatud nimekirja kohaselt kuulub Kadrina jaamahoone ehitiste hulka, millest Eesti Raudtee soovib vabaneda.[12]
_-_04.jpg)
_-_08.jpg)
_-_06.jpg)
_-_05.jpg)
