Eesti raudteetransport

Eesti raudteede kaart

Eesti raudteetransport on Eesti raudteedel toimiv raudteetransport.

Eesti raudteede kogupikkus on 2164 kilomeetrit,[1] millest elektriraudteid on 132 km.[2] Raudtee peamine omanik on riik ning seda reguleerib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.

Avaliku raudtee sirge teeosa rööpmelaius rööpapeade sisemiste servade vahel on Eestis 1520 või 1524 mm. Peateedel on alates 1990. aastate teisest poolest järk-järgult üle mindud rööpmelaiusele 1524 mm.[3] Vabariigi Valitsuse otsusega võib kasutusele võtta ka muu rööpmelaiusega avalikuks kasutamiseks määratud raudteid.

Raudteed kasutatakse tänapäeval Eestis kaubavedudeks, kuid ka reisijateveoks. Reisijatevedu on kõige sagedam Tallinna lähedal.

Ajalugu

Balti jaam – reisirongide peamine lõpp- ja sihtjaam
Stadler FLIRT tüüpi reisirong Keila jaamas
Raudteetaristu Venemaa keisririigi Euroopa osas, 1880. aastal
Kitsa- ja laiarööpmeliste Eesti raudteede ajalooline kaart
Kasutatavate Eesti avalike raudteede kaart

1870. aastal oli Eesti Euroopa viimaseid piirkondi, kuhu jõudis raudtee. Hiljem jõudis raudtee Moldovasse (1871), Bosnia ja Hertsegoviinasse (1872), Põhja-Makedooniasse (1873), Montenegrosse (1901), Islandile (1913) ja Albaaniasse (1917).

Laiarööpmelise raudtee areng

Esimene laiarööpmeline raudtee avati liikluseks 5. novembril 1870 PaldiskiTallinnaNarvaGattšina lõigul, mis samal aastal ühendati PeterburiVarssavi raudteega. Balti Raudtee Selts pikendas 1870. aastal liini Gattšinast Tosnoni, misläbi tekkis ühendus Venemaa keisririigi Nikolai raudteega (Николаевская железная дорога).

Balti raudtee veermiku teenindamiseks ehitati Tallinna Balti Raudtee Peatehased ja vagunite valmistamiseks Dvigateli vagunitehas. Tapa–Tartu raudtee valmis 1876. aastal, Tartu–Valga raudteeliin 1887 ja Valga–Võru–Pihkva raudtee 1889. Raudteelaste väljaõpetamiseks asutati 1880. aastal Tallinna (Revali) Raudtee Tehnikakool. 1898. aastal valmis ka Pihkva–Bologoje raudteeliin, mis ühendas Eesti Venemaa sisekubermangudega (läbi Valga). Tänu Eesti raudteevõrgule saavutas Tallinna sadam Venemaa Keisririigi sadamate seas väliskaubanduses käibelt 4. koha.

1931. aastal avati otseühenduseks Petseriga Tartu–Petseri raudtee. Enne II maailmasõda toimus raudteeliiklus Eesti Vabariigist Venemaale läbi Irboska raudteepiiripunkti.

Peale transiitteena toimiva Valga–Petseri raudtee on Eesti raudtee laiemas Euroopa raudteestikus tupiktee.[4]

2011. aastal valmis Koidula raudteepiirijaam.[5]

 Pikemalt artiklis Balti raudtee

Kitsarööpmelise raudtee areng

Eestis ehitati esimene kitsarööpmeline raudtee Kunda tsemenditehasesse 1886. aastal. Piirkondlikke kitsarööpmelisi raudteid arendasid majanduslikult enamarenenud Liivimaa kubermangus Esimene Juurdeeveoraudteede Selts (Esimene Vene Juurdeveo-Raudtee Selts) ja 1898. aastal asutatud Liivimaa Juurdeveoraudtee Selts.

 Pikemalt artiklis Kitsarööpmeline raudtee Eestis

Eestis ehitatud raudteed

Eestis ehitatud raudteed[6]
Aasta Raudtee nimetus Rööpmelaius avamisel Pikkus km Märkused
1870 Paldiski–Tallinna–Narva–Vene piir (Balti raudtee) laiarööpmeline 269 vt Tallinna–Keila raudtee, Keila–Paldiski raudtee ja Tallinna–Narva raudtee.
1876 Tapa–Tartu laiarööpmeline 112
1889 Pihkva–Riia raudtee:
Tartu–Valga raudteeharu
Valga–Petseri raudtee
laiarööpmeline 208 Osa Peterburi–Varssavi raudteest Pihkvas hargnenud Pihkva–Riia raudteest
Valga ja Tartu vahel, mis ühendas läbi Tapa–Tartu raudtee Põhja-Eesti, Eestimaa kubermanguga ja
Valga ja Petseri vahel, mis ühendas Liivimaa kubermangu Pihkva kubermangu, Peterburi ja Venemaa sisekubermangudega
1896 Pärnu–Mõisaküla–Viljandi kitsarööpmeline 94,6 vt Valga–Ruhja–Pärnu raudtee koos Mõisaküla–Viljandi haruteega
1901 Tallinna–Viljandi (haruga Türilt Paidesse) kitsarööpmeline 153,6 Asendati aastatel 19711973 laiarööpmelise raudteega
1902 Läti piir – Koikküla – Mõniste – Läti piir kitsarööpmeline 33,9 Osa Valga–Mõniste–Ape–Aluksne–Gulbene raudteest
1906 Keila–Haapsalu laiarööpmeline 85
1913 Liiva–Vääna kitsarööpmeline 22 Raudtee eksisteeris 1913–1962, lõik Liiva ja Nõmme-Väikse vahel (Liiva – Nõmme-Väikse raudtee) kuni 1971.
1918 Paide–Tamsalu kitsarööpmeline 48
1923 Valga–Koikküla kitsarööpmeline 15
1923 Riisselja–Orajõe kitsarööpmeline 44 1930. aastal pikendati (5,6 km) Iklani
1926 Sonda–Mustvee kitsarööpmeline 63
1928 Lelle–Papiniidu (haruga Viluverest Vana-Vändrasse) kitsarööpmeline 82 Oli osaks LellePärnu raudteeliinist. Teel oli kokku 46 silda, millest suurimad oli 127 m pikkune Sindi raudbetoonsild, 32 m pikkune terassild.
1931 Rapla–Virtsu kitsarööpmeline 96 Raudtee oli kasutusel 1931–1968. Raikkülani (Raikülani) käisid rongid 1971. aastani, et teenindada seal asunud Nõukogude Liidu sõjaväebaasi.
1931 Tartu–Petseri laiarööpmeline 88
1981 Pärnu–Mõisaküla raudtee laiarööpmeline 50 Raudtee oli osa Tallinna–Pärnu–Riia raudteeliinist. Pärnu–Mõisaküla raudteelõik oli kasutusel 1981–2000.

Raudtee elektrifitseerimine

Märtsis 1923 eraldas Riigikogu Eesti riigiraudteele Tallinna–Pääsküla raudteeliini elektrifitseerimiseks 34 miljonit Eesti marka, hiljem summat täiendati. 1922–1923 ehitati Sooniste, hilisema Turba raudteejaama lähedale Ellamaa elektrijaam, mis hakkas elektriga varustama Tallinna–Haapsalu liini raudteeobjekte, Tallinna–Pääsküla raudteeliini elektriraudteed ja hiljem ka Nõmmet Tallinna lähedal 35 kV vahelduvpingega.

Aeg Sündmus Elektrifitseeritud raudteelõigu pikkus
19. august 1924 Tallinna–Pääsküla raudteelõigul valminud kontaktvõrk pingestati alalispingele 1200 V ja teedeminister Karl Karki osavõtul toimus esimene täispikk proovisõit mootorvaguniga M1 11 km
1939/1940 alustati elavhõbealalditega veoalajaama rajamist Järvele
1942–1944 kontaktvõrk demonteeriti −11 km
11. august 1946 esimene elektrirongi proovisõit taastatud Tallinna–Pääsküla raudteeliinil, mille kontaktliin oli lülitatud alalispingele 1100 V 11 km
19. juuli 1958 avati Pääsküla–Keila elektrifitseeritud raudteelõik 15,7 km
30. detsember 1958 Tallinnast Balti jaamast väljus rong Kloogale, et avada KeilaKlooga elektrifitseeritud raudteelõik. Lõiku toideti Keilas paiknenud ajutisest rändalajaamast. 9 km
17. juuni 1960 avati uue raudteena ehitatud ja elektrifitseeritud Klooga–Kloogaranna raudteelõik 3 km
4. november 1961 avati KloogaPaldiski elektrifitseeritud raudteelõik 11,8 km
15. juuli 1965 avati Keila–Vasalemma elektrifitseeritud raudteelõik 10,6 km
31. detsember 1967 Keilas pingestati uus statsionaarne veoalajaam
30. jaanuar 1974 algas regulaarne elektrirongide liiklus liinil TallinnKehra. Valminud lõiku toideti uuest Raasikul paiknevast veoalajaamast. 39 km
3. august 1978 avati KehraAegviidu elektrifitseeritud raudteelõik 17 km
4. september 1981 avati VasalemmaRiisipere elektrifitseeritud raudteelõik 14 km
8. detsember 2019 avati RiisipereTurba elektrifitseeritud raudteelõik 6 km

Kontaktvõrgu piiratud ulatuse tõttu kasutatakse seniajani elektervedu üksnes Tallinna ümbruse reisirongiliikluses. Kontaktvõrk töötab Eestis (ka Lätis ja Peterburi ümbruses) alalispingega 3,3 kV. ASil Eesti Raudtee Elektrivõrgud on neli veoalajaamaTallinnas Järvel, Keilas, Raasikul[7] ja Riisiperes[8].

Raudtee Eesti Vabariigis

Reisirong väljumas Balti jaamast, aasta 1920

15. novembril 1918 teatas teedeminister Ferdinand Peterson ringkirjalise telegrammiga, et Eesti riigiraudteede ülemaks on määratud insener Karl Ipsberg. Seda loeti Raudteevalitsuse tegevuse alguseks. 1923. aastal omandas riik ostu teel 262 kilomeetrit Esimese Juurdeveo Seltsi kitsarööpmelist raudteed. 21. aprillil 1938 nimetati Raudteevalitsus Raudteede Talituseks.

Esimese Eesti Vabariigi olulisemad raudteeprojektid olid Tartu–Petseri ja Rapla–Virtsu raudtee ehitus 1920. aastate lõpul ning 1930. aastate algul, samuti Lelle–Papiniidu otsetee ehitamine Pärnusse.

Olulist rolli Eesti raudteearhitektuuri kujunemisel mängisid tollal arhitektid Leon Johanson ja Hendrik Otloot.[9]

Iseseisvusajal oli eraisikutel võimalik tellida erarong (kolm reisijatevagunit ja pagasivagun) sõidurahaga 4 krooni kilomeetrilt, minimaalse sõidumaaga 30 kilomeetrit. See oli kallim kui sama vahemaa läbimine lennuki või taksoga[10].

1. aprillil 1939 oli Eestis 1231,9 km laiarööpmelisi raudteid 103 veduri ja 351 reisi- ja 3558 kaubavaguniga ning 909,3 km kitsarööpmelisi raudteid 172 reisi- ja 2075 kaubavaguniga.

Raudtee okupeeritud Eestis

Auruvedur Su-251-98 Valgas
Pääsküla–Keila elektrifitseeritud raudteeliini avamine Keila raudteejaamas, juuli 1958
1962. aastal avatud Pääsküla depoo, mida tänapäeval haldab AS Elron

1940. aastal, kui Eesti raudtee liideti NSV Liidu raudteevõrku, oli Eesti üldkasutatavate raudteede pikkus 1447 km, sellest

Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu otsusega 30.08.1940 anti endise Teedeministeeriumi Raudteede talituse varad, asjaajamine ja arhiiv üle Eesti NSV Raudteevalitsusele.

Saksa okupatsiooni ajal 1941–1944 alustas Eesti Raudteede Valitsus Saksa okupatsioonivõimude alluvuses tööd 29. augustil 1941. 26.septembril 1941 allutati kogu idaalade raudteevõrk Põhja Raudtee Peadirektsioonile Vilniuses (Haupteisenbahndirektion in Wilna) ja novembrist Põhja Raudtee Peadirektsioonile Riias. Paralleelselt tegutses ka Saksa Riigiraudteele alluv ametkond I Raudteekäitisdirektsioon (Eisenbahn-Betriebsdirektion 1 in Reval), mis asus Eesti Raudteede Valitsusega samas hoones ja mille peaülesanne oli raudteede ekspluatatsiooni järelevalve, liikluslubade andmine, sõiduplaanide kooskõlastamine ja ilmselt ka koostöö koordineerimine Saksa sõjaväevõimudega. Eesti Raudteevalitsusele allusid Eesti territooriumil olevad raudteelinid ja IrboskaPihkva raudteeliin, ida pool Narvat allus raudtee Saksa armeele. 1. maist 1943 liideti Eesti Raudteevalitsus I Raudteekäitisdirektsiooniga ja asutuse nimetuseks sai Eesti Raudteepiirkonna Direktsioon (Eisenbahnbezirksdirektion Estland). Direktsioon lõpetas tegevuse 1944. aasta sügisel.

1944. aastal sügisel taastati NSV Liidu Teede Rahvakomissariaadile alluva Eesti NSV Raudteevalitsuse tegevus. 1953. aasta mais moodustati juhtkonnaga Riias Balti Raudtee ja selle allüksustena Tallinna, Tartu ja Pärnu jaoskonnad. 1956. aasta aprillis loodi uuesti Eesti NSV Raudteevalitsus.

1963. aastal loodi uuesti Balti Raudtee ja sellesse kuuluv Balti Raudtee Eesti Raudteekond.

Balti Raudtee Eesti Raudteekonna (BRER) koosseisus oli 18 isemajandavat liiniettevõtet ja raudteekonna omamajandus, mis koosnes 86 raudteejaamast ja 85 peatuspunktist, 3 taastusrongist, kauba-arvestuskontorist ning tehnoloogia ja eelarve gruppidest. BRERile alluvateks isemajandavateks liiniettevõteteks olid:

  • Tallinna ja Tapa veduridepood;
  • Tallinna ja Tapa vagunidepood;
  • Tallinna, Tapa ja Tartu teejaoskonnad;
  • Tallinna ja Tartu signalisatsiooni ja sidejaoskonnad;
  • Tallinna raudteejaam;
  • Tallinna linna kaubajaam;
  • Tallinna mehhaniseeritud laadimisjaoskond;
  • Tallinna tsiviilehitusjaoskond;
  • Tallinna energiavarustuse jaoskond;
  • Teemasinajaam nr 89;
  • Tallinna kaitseistandite jaoskond;
  • Tallinna jaama vaksal;
  • Materiaal-tehnilise varustuse osakond.
BRERi struktuuriüksused 1991. aasta seisuga:

Oktoobrirevolutsiooni ordeniga Balti raudtee opereeris koostöös NSV Liidu raudteeasutusetega kaugraudteeliine nt. Tallinna-Moskva rongiliini ja Tallinna–Pärnu–Riia rongiliini.

Vastavalt Eesti Vabariigi Valitsuse määrusele nr 182, 12.09.1991 reorganiseeriti Eesti Raudteekond alates 01.01.1992 Riigiettevõtteks Eesti Raudtee[11].

Raudtee pärast iseseisvuse taastamist

Diiselrong DR1A Tartu jaamas, aasta 1996
AS Eesti Raudtee kaksikvedur 2M62 Narvas, aasta 1996
2002. aastal Eestisse jõudnud Ameerika päritolu vedur GE C36-7i-1500
Riia Vagunitehases toodetud elektrirong ER2T-2112 Nõmme jaamas (2007)
Aastatel 1997-2013 Eestis reisijate veoga tegelenud ettevõtte AS Edelaraudtee reisirong Viljandi jaamas (2008)
AS GoRaili Moskva-Tallinn reisirong Tapal
2011. aastal avatud Koidula raudteepiirijaam
ASi Elron Stadler FLIRT reisirongid Tartu jaamas, 2021
AS Operaili diiselvedur C30-M Tapal. Tegemist on esimese taasiseseisvunud Eestis valmistatud veduriga, mis valmis Tapa depoos 2018
Tallinna Balti jaam, 2020
2024. aastal Eestisse jõudnud uus kahesüsteemne elektrirong Škoda EMU Ev21 Pääsküla jaamas

1991. aastal iseseisvus Eesti Raudtee, reisijateveoks oli kasutusel 17 elektrirongi koosseisu ja üle 20 diiselrongi.

15. septembril 1995 lõpetas Eesti Raudtee reisirongiliikluse Keila–Haapsalu raudtee Riisipere–Haapsalu raudteeliinil.

30. jaanuaril 1996 lõpetas Eesti Raudtee reisirongiliikluse Pärnu–Mõisaküla raudteeliinil, Tallinna–Pärnu–Riia raudteel.

1997. aastal oli Eestis avalikke raudteid 1021 kilomeetrit, mis andis raudteedevõrgu tiheduseks 23 km 1000 km² kohta. Kahe rööpapaariga raudteid oli Eestis 103 kilomeetrit. Elektrirongide jaoks oli kontaktliiniga varustatud 132 kilomeetrit raudteid. Lisaks riigiraudteele kuulus mitmesugustele ettevõtetele kokku ligi 650 kilomeetrit raudteeliine.[12]

30. jaanuaril 1997 asutati riigiettevõte Edelaraudtee AS, mis võttis üle diiselreisirongiliikluse korraldamise Tallinnast Pärnu, Tallinna–Viljandi, Tallinna–Narva, Tallinna–Tartu, Tartu–Valga ja Orava suunal.

3. oktoobril 1997 asutati AS Eesti Raudtee, mis jätkas Eesti Raudtee äritegevustega.

12. novembril 1997 erastati Riisipere–Haapsalu–Rohuküla raudtee Aarne Taalile. 1. mail 1998 alustas Riisipere–Haapsalu–Rohuküla linil tegevust OÜ Haapsalu Raudtee.[13]

22. detsembril 1998 asutati riigiettevõte Elektriraudtee AS, mis võttis üle elektrirongiliikluse korraldamise.

2000. aastal suleti Pärnu ja Mõisaküla vaheline raudteelõik ka kaubarongidele. Peatselt võeti Läti poolel rööpad üles ning varasem raudteeühendus Mõisaküla ja Riia vahel katkes.

29. novembril 2000 erastati Edelaraudtee AS koos Tallinnast Lelleni ja sealt Pärnusse (ja Mõisakülla) ja Viljandisse suunduvate raudteeharudega.

4. märtsist 2001 lõpetas Edelaraudtee AS reisijateveo Narva suunal, samuti Kagu-Eestis Tartu–Jõgeva liinil ning vähendas reise Tallinna–Tartu liinil, sest Teede- ja Sideministeeriumi korraldatud reisijaveokonkurss Tallinna–Tartu ja Tallinna–Narva liinidele kukkus läbi. Teede- ja sideminister Toivo Jürgensoni korraldusel püüti raudtee reisijateveo katkemise kompenseerimiseks talvel parandada külateede olukorda Põlvamaal, Võrumaal ja Valgamaal, võimaldamaks ronge asendada bussiliiklusega. Lumerikka ja tuisuse talve tõttu sai selline teedeehitus omamoodi raudteevastase tegevuse sümboliks.[14][15]

2001. aasta 1. septembril taastas Edelaraudtee AS reisijateveo liinidel Tartu–Orava ja Tapa–Jõhvi.[16]

2004. aastal lõpetas OÜ Haapsalu Raudtee rongiliikluse Riisipere–Haapsalu–Rohuküla liinil ja müüs rööpad vanametalliks.[17]

2008. aastal võeti üles ka Mõisaküla ja Pärnu vaheline raudteelõik.[18]

27. veebruaril 2012 pikendas Edelaraudtee Tartu–Koidula rongiliini, mis polnud toiminud üle 10 aasta, taas Piusani.[19]

1. juulil 2013 alustas Elektriraudtee AS reisijatevedu uute Stadleri elektrirongidega, kokku soetati neid 18.[20]

Alates 1. jaanuarist 2014 võttis AS-iks Eesti Liinirongid ümber nimetatud Elektriraudtee AS Elroni kaubamärgi all reisijateveo Edelaraudteelt üle ka diiselrongidega teenindatud liinidel ja hakkas reisijaid vedama uute Stadleri diiselrongidega, kokku soetati neid 20.[20]

8. detsembril 2018 lõpetati Lelle–Pärnu raudteeliinil rongiliiklus, seoses halvenenud taristu tõttu. Reisirongiliiklus asendati bussidega. Pärnusse ei saa rongiga enne aastat 2030, kui valmib Rail Baltic.

8. detsembril 2019 avati RiisipereTurba elektrifitseeritud raudteelõik. Turbani reisirongiliikluse pikendamine oli I etapp kahe etapilisest plaanist taastada rongiliiklus Riisiperest kuni Haapsaluni ja sealt edasi Rohukülani välja. Samuti oli selle lõigu avamine märgilise tähtsusega, sest see oli esimene suurem raudtee ehitamise ja mitte raudtee renoveerimise projekt taasiseseisvunud Eestis.

Veomahud taasiseseisvunud Eestis [21]
Aasta Veosekäive, tuhat tonn-km Sõitjakäive, tuhat sõitja-km
1991 6 545 000 1 273 000
1992 3 617 500 952 800
1993 3 813 300 722 411
1994 3 716 800 537 153
1995 3 850 700 408 223
1996 4 177 400 308 685
1997 5 143 200 261 864
1998 6 057 500 236 311
1999 7 276 600 237 957
2000 8 185 700 260 542
2001 8 525 708 182 375
2002 9 736 061 177 693
2003 9 685 364 181 452
2004 10 648 419 192 484
2005 10 629 397 246 951
2006 10 504 253 255 861
2007 8 425 351 271 735
2008 5 960 906 274 432
2009 5 934 113 249 446
2010 6 642 314 247 900
2011 6 260 587 241 309
2012 5 126 400 235 821
2013 4 721 558 224 859
2014 3 256 074 281 876
2015 3 116 798 288 685
2016 2 339 882 315 653
2017 2 324 759 366 385
2018 2 593 878 416 846
2019 2 157 318 391 688
2020 1 728 529 263 373
2021 2 128 032 290 368

Ohutus

AS Eesti Raudtee päästerong Ülemiste jaamas
Kriisireguleerimisõppus EU Cremex 2011 Tartus

2014. aastal toimus Eesti raudteedel 20 õnnetusjuhtumit: 5 rongi kokkupõrget maanteesõidukiga raudteeülesõidukohal, mille tõttu hukkus 5 inimest ning 15 otsasõitu raudteel viibinud jalakäijatele, mille tõttu hukkus 7 ja sai vigastada samuti 7 inimest. Kõigist raudteeõnnetustest toimus 75% raudteeületuskohtadel – 5 raudteeülesõidu- ja 10 raudteeülekäigukohtadel. Ülejäänud viiel juhul toimusid jalakäijatele otsasõidujuhtumid piirkondades, kus raudtee ületamine on rangelt keelatud. Liiklusseaduse kohaselt peavad raudteeületuskohti kasutavad liiklejad olema eriti tähelepanelikud ning sõidukijuhid peavad arvestama liiklusmärke, heli- ja valgussignaale, tõkkepuu asendit ja reguleerija korraldusi. Eeskirju järgides on võimalik oluliselt vähendada või ära hoida ohuolukordi raudteel. Raudteeõnnetuste peamiseks põhjuseks on jätkuvalt autojuhtide ja jalakäijate hooletus ja ohutusnõuete eiramine. Õnnetustes jalakäijatega esines juhtumeid, kus raudteed ületanud inimene ei märganud lähenevat rongi segavate tegurite tõttu, nagu muusika kuulamine kõrvaklappidega, mobiiltelefoni kasutamine, jalgrattaga sõites ülekäigukoha ületamine.[22]

Maanteetranspordiga võrreldes on raudteetransport õnnetuste ja ohvrite üldarvu poolest oluliselt ohutum. Meie maanteedel toimus 2014. aastal 1435 liiklusõnnetust (alla 1,6 liiklusõnnetuse tuhande liiklusregistris oleva maismaasõiduki kohta), mille tõttu sai vigastada 1746 (alla 2 vigastatu tuhande liiklusregistris oleva maismaasõiduki kohta) ja hukkus 78 inimest (alla 10 hukkunu saja tuhande liiklusregistris oleva maismaasõiduki kohta).[23] Transpordivahendite arvu arvestades on aga rong mitu suurusjärku ohtlikum kui maantee liiklusvahendid tervikuna või ükski maantee liiklusvahendite kategooria eraldi võttes.[viide?] Arvestades seda, et Eestis on kasutusel kõigest 38 Stadleri rongi [24] (võrrelduna üle 900 000 maanteel liikuva mootorsõidukiga [25]) ja viimasel 11 aastal on aastas keskmiselt toimunud 25 kokkupõrget rongiga (valdav enamus reisirongiga), milles on hukkunud keskmiselt 9 inimest ja viga saanud 11 inimest aastas, on keskmiselt rongi kohta tomunud õnnetuste hulk väga suur.[26]

Rongiõnnetused Eestis [26]
Aasta Õnnetusi Vigastatuid Hukkunuid Märkused
2006 47 21 16
2007 46 19 13
2008 25 10 9
2009 19 7 10 sh hukkus 2 raudteetöötajat
2010 30 14 11
2011 28 7 9
2012 16 7 7
2013 15 4 4
2014 20 19 12
2015 19 5 9
2016 13 7 1
2017 22 4 13
Kokku 300 124 114
Keskm. 25 10 10

Vaata ka

Viited

  1. "Tehnilise Järelevalve Amet → Raudteeliiklusregister". Originaali arhiivikoopia seisuga 17. november 2015. Vaadatud 13. novembril 2015.
  2. Jüri Loog. "125 aastat raudteid Eestis". Tallinn, 1997.
  3. AS Eesti Raudtee avaldamata andmed.
  4. EE: Eesti entsüklopeedia, 8. [köide], Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tallinn, 1995. Lk 53
  5. "Koidula raudteepiirijaam elavdab elu Lõuna-Eestis". Postimees, 03.09.2011
  6. Eesti : Eesti entsüklopeedia andmeil. III osa. Majandus. (toimetanud ja redigeerinud Karl Inno, Felix Oinas). Geislingen/St. : ERS : EÜkS, 1949, lk 128–129
  7. Tallinna Linnavalitsuse istungi protokoll, 4. juuni 2003. Tallinna energiamajanduse pikaajaline arengukava (2003–2017)
  8. Monika Lilles, EVR kommunikatsioonijuht. "AS Eesti Raudtee sõlmis lepingu Riisipere veoalajaama ehitamiseks". Originaali arhiivikoopia seisuga 15.12.2019. Vaadatud 15.12.2019.
  9. Eesti Vabariigi aeg; Estonica.org
  10. "Andke mulle erarong!" Rahvaleht, 17. detsember 1931, nr 148, lk 2.
  11. Eesti Raudteevalitsus (1944 - 1997), The National Archives of Estonia
  12. Peep Mardiste "Eesti maismaatranspordi areng ja keskkond" Vaadatud 25.04.2017
  13. Seal, kus rongid enam ei sõida Tehnikamaailm, 30. september 2010 (Vaadatud 27.4.2017)
  14. Jürgensoni tee-ehitus kukkus läbi. Delfi, 6. juuli 2001 (Vaadatud 27.4.2017)
  15. Valgalased lapivad talvel teed. Delfi, 27. veebruar 2001 (Vaadatud 27.4.2017)
  16. "Reisirongide teenistuslik sõiduplaan alates 01.09.2001". Eesti Raudtee, Tallinn 2001.
  17. Kerli Kivistu. Haapsalu rongiliini järele nõudlus kasvab. Postimees, 5. jaanuar 2016 (Vaadatud 27.4.2017)
  18. Urmas Saard. Siis, kui reisirongid liikusid Tallinnast Riiga läbi Pärnu. Külauudised, 17. juuli 2016 (Vaadatud 27.4.2017)
  19. Tartu-Koidula liin pikenes Piusani, Võrru jõudmist tuleb veel oodata. Võrumaa Teataja, 31. mai 2012 (Vaadatud 27.4.2017)
  20. 20,0 20,1 AS Eesti Liinirongid koduleht Vaadatud 26.04.2017
  21. Statistikaameti andmebaas Vaadatud 19.01.2020
  22. Jalakäijate hooletus raudteel liigeldes põhjustas otsasõidujuhtumite järsu tõusu
  23. Statistika andmebaas: Majandus − Transport → Liiklusõnnetused
  24. Elroni koduleht Vaadatud 25.04.2017
  25. Maanteeameti sõidukite statistika Vaadatud 25.04.2017
  26. 26,0 26,1 Tehnilise Järelevalve Ameti koduleht Vaadatud 25.04.2017

Välislingid

Read other articles:

روبرت ماك كول معلومات شخصية الميلاد سنة 1973 (العمر 49–50 سنة)  الحياة العملية المدرسة الأم جامعة إلينوي في إربانا-شامبين  المهنة مطور برمجيات،  وعالم حاسوب  المواقع الموقع الموقع الرسمي  تعديل مصدري - تعديل   هذه المقالة يتيمة إذ تصل إليها مقالات أخرى قليلة جدً

 

Hakim-hakim 18Kitab Hakim-hakim lengkap pada Kodeks Leningrad, dibuat tahun 1008.KitabKitab Hakim-hakimKategoriNevi'imBagian Alkitab KristenPerjanjian LamaUrutan dalamKitab Kristen7← pasal 17 pasal 19 → Hakim-hakim 18 (disingkat Hak 18) adalah pasal kedelapan belas Kitab Hakim-hakim dalam Alkitab Ibrani dan Perjanjian Lama di Alkitab Kristen.[1] Pasal ini berisi Berisi kisah tentang patung sembahan Mikha, yang diawali dari pasal 17, berkaitan dengan sejarah suku Dan.[2...

 

Not to be confused with Tokyo Kasei University. Tokyo Kasei-Gakuin University東京家政学院大学Tokyo Kasei-Gakuin UniversityTypePrivate universityEstablished1963LocationChiyoda, Tokyo, JapanCampusChiyoda Sanbanchō Campus35°41′29.3″N 139°44′32″E / 35.691472°N 139.74222°E / 35.691472; 139.74222Machida Campus35°36′32.4″N 139°18′42.4″E / 35.609000°N 139.311778°E / 35.609000; 139.311778Websitehttp://www.kasei-gakuin.ac....

Tokyo Ghoul SPoster rilis teatrikalNama lainKanji 東京喰種 (トーキョーグール)【S】 Sutradara Takuya Kawasaki Kazuhiko Hiramaki ProduserDitulis oleh Chūji Mikasano SkenarioChūji MikasanoBerdasarkanTokyo Ghouloleh Sui IshidaPemeran Masataka Kubota Maika Yamamoto Nobuyuki Suzuki Kai Ogasawara Shunya Shiraishi Mai Kiryū Hiyori Sakurada Kunio Murai Shota Matsuda Penata musik Tomomi Oda Naruyoshi Kikuchi PerusahaanproduksiGeek SightDistributorShochikuTanggal rilis 1...

 

العلاقات الأذربيجانية الأوغندية أذربيجان أوغندا   أذربيجان   أوغندا تعديل مصدري - تعديل   العلاقات الأذربيجانية الأوغندية هي العلاقات الثنائية التي تجمع بين أذربيجان وأوغندا.[1][2][3][4][5] مقارنة بين البلدين هذه مقارنة عامة ومرجعية للدولتين: و

 

Ця стаття є частиною Проєкту:Військова історія (рівень: невідомий) Портал «Війна»Мета проєкту — створення якісних та інформативних статей на теми, пов'язані з війною. Ви можете покращити цю статтю, відредагувавши її, а на сторінці проєкту вказано, чим ще можна допомогти. ...

鹿児島県立指宿高等学校 指宿高等学校の校門 北緯31度15分05秒 東経130度37分45秒 / 北緯31.251361度 東経130.629028度 / 31.251361; 130.629028座標: 北緯31度15分05秒 東経130度37分45秒 / 北緯31.251361度 東経130.629028度 / 31.251361; 130.629028過去の名称 鹿児島県指宿高等学校国公私立の別 公立学校設置者  鹿児島県学区 南薩学区併合学校 鹿児島県立指宿中...

 

United States historic place in Cambridge, Massachusetts United States historic placeShell Oil Company Spectacular SignU.S. National Register of Historic Places The sign pictured at night in 2012Show map of MassachusettsShow map of the United StatesLocationCambridge, Massachusetts, U.S.Coordinates42°21′24.5″N 71°06′51.9″W / 42.356806°N 71.114417°W / 42.356806; -71.114417Built1933ArchitectDonnelly Electric Manufacturing Co.Architectural styleModerneNRHP...

 

2007 American biographical film This article needs additional citations for verification. Please help improve this article by adding citations to reliable sources. Unsourced material may be challenged and removed.Find sources: What We Do Is Secret film – news · newspapers · books · scholar · JSTOR (February 2010) (Learn how and when to remove this template message) What We Do Is SecretDirected byRodger GrossmanScreenplay byRodger GrossmanStory byM...

For related races, see 1924 United States gubernatorial elections. 1924 Colorado gubernatorial election ← 1922 November 4, 1924 1926 →   Nominee Clarence Morley William Ellery Sweet Party Republican Democratic Popular vote 178,078 151,041 Percentage 51.92% 44.04% County results Morley:      40-50%      50-60%      60-70% Sweet:      40–50%    ...

 

Iker Muniain Muniain atuando pelo Athletic Bilbao em 2014 Informações pessoais Nome completo Iker Muniain Goñi Data de nascimento 19 de dezembro de 1992 (30 anos) Local de nascimento Pamplona, Espanha Nacionalidade espanhol Altura 1,69 m Pé destro Informações profissionais Clube atual Athletic Bilbao Número 10 Posição ponta-esquerda Clubes de juventude 2000–20052005–2009 ChantreaAthletic Bilbao Clubes profissionais2 Anos Clubes Jogos e gol(o)s 2009–20102009– Bilbao ...

 

Figure sculpted from snow This article is about the sculptures made of snow. For other uses, see Snowman (disambiguation). A classic three-ball snowman in Winona Lake, Indiana Making snowman in Kõrvemaa, Estonia (January 2021) A snowman is an anthropomorphic snow sculpture of a man often built in regions with sufficient snowfall and is a common winter tradition. In many places, typical snowmen consist of three large snowballs of different sizes with some additional accoutrements for facial a...

1930 film The Silver HordeFilm posterDirected byGeorge ArchainbaudWritten byWallace Smith(adaptation and dialogue)Based onThe Silver Horde1909 novelby Rex BeachProduced byWilliam LeBaronWilliam Sistrom(associate producer)[1]StarringEvelyn BrentLouis WolheimJean ArthurRaymond Hattonand Joel McCreaCinematographyLeo Tover[2]and John W. Boyle[3]Edited byOtto LudwigProductioncompanyA Radio PictureDistributed byRKO Radio Pictures Inc.Release dates October 24, 1930&...

 

2nd-century Roman philosopher and physician Sextus EmpiricusBornSecond century ADDiedLate 2nd century or early 3rd centurypossibly in Alexandria or RomeNotable workOutlines of PyrrhonismAgainst the DogmatistsAgainst the ProfessorsEraHellenistic philosophyRegionWestern philosophySchoolPyrrhonismEmpiric schoolMain interestsSkepticism Part of a series onPyrrhonism Pyrrhonists Pyrrho Timon of Phlius Aenesidemus Agrippa the Skeptic Sextus Empiricus Concepts Ataraxia Acatalepsy Adiaphora Aporia Dog...

 

Bagian dari seriAgama Hindu Umat Sejarah Topik Sejarah Mitologi Kosmologi Dewa-Dewi Keyakinan Brahman Atman Karmaphala Samsara Moksa Ahimsa Purushartha Maya Filsafat Samkhya Yoga Mimamsa Nyaya Waisesika Wedanta Dwaita Adwaita Wisistadwaita Pustaka Weda Samhita Brāhmana Aranyaka Upanishad Wedangga Purana Itihasa Bhagawadgita Manusmerti Arthasastra Yogasutra Tantra Ritual Puja Meditasi Yoga Bhajan Upacara Mantra Murti Homa Perayaan Dipawali Nawaratri Siwaratri Holi Janmashtami Durgapuja Nyepi ...

Рейс 981 Turkish AirlinesАвиакатастрофа в Эрменонвиле Мемориал рейсу 981 Общие сведения Дата 3 марта 1974 года Время 11:41 CET Характер Взрывная декомпрессия, LOC-I (потеря управления) Причина Открытие двери грузового отсека, конструктивные недостатки Место лес Эрменонвильrufr (Фонтен-Шаал...

 

Road in the Philippines Daang HariLas Piñas–Muntinlupa–Laguna–Cavite Link RoadDaang Hari, facing north towards Madrigal Business ParkRoute informationLength15.1 km (9.4 mi)Existed2003–presentMainlineNorth endCommerce Avenue and Investment Drive on Las Piñas–Muntinlupa boundaryMajor intersections E2 (Muntinlupa–Cavite Expressway)South end N419 (Aguinaldo Highway) in ImusExtensionEast end N419 (Aguinaldo Highway) in ImusWest endOpen Canal Road in...

 

This article is about the calligrapher. For other people, see Zhang Xu (disambiguation). In this Chinese name, the family name is Zhang. An example of Zhang Xu's calligraphy Zhang XuTraditional Chinese張旭Simplified Chinese张旭TranscriptionsStandard MandarinHanyu PinyinZhāng XùWade–GilesChang1 Hsü4IPA[ʈʂáŋ ɕŷ]Yue: CantoneseYale RomanizationJēung YūkSouthern MinTâi-lôTiunn Hiok Zhang Xu (Chinese: 張旭, fl. 8th century), courtesy name Bogao (伯高),...

Resolusi 13Dewan Keamanan PBBLetak Siam (Thailand)Tanggal12 Desember 1946Sidang no.83KodeS/RES/13 (Dokumen)TopikPenerimaan keanggotaan SiamRingkasan hasil11 mendukungTidak ada menentangTidak ada abstainHasilDiadopsiKomposisi Dewan KeamananAnggota tetap Tiongkok (ROC) Prancis Britania Raya Amerika Serikat Uni SovietAnggota tidak tetap Australia Brasil Mesir Meksiko Belanda Polandia Resolusi 13 Dewan Keamanan Perserikatan Bangsa-B...

 

Kenjon Barner Barner nel 2015. Nazionalità  Stati Uniti Altezza 178 cm Peso 89 kg Football americano Ruolo Running back Squadra  Tampa Bay Buccaneers Carriera Giovanili 2009-2012 Oregon Ducks Squadre di club 2013 Carolina Panthers2014-2016 Philadelphia Eagles2017 Los Angeles Chargers2017 Philadelphia Eagles2018 Carolina Panthers2018 New England Patriots2018 Carolina Panthers2019 Atlanta Falcons2020 Baltimore Ravens2020- Tampa B...

 

Strategi Solo vs Squad di Free Fire: Cara Menang Mudah!