Sindi on saanud nime sealse mõisa kunagise omaniku Pärnu linnanõuniku Carl Zindti järgi (1603, Zintenhof). Mõis asus Pärnu jõe kaldal praeguse Politseikooli (endise erikutsekooli) asukohas. Hiljem päris sama nime veidi kaugemal asuv linn.
Sindi linn tekkis töölisasulana 1833. aastal mõisale kuulunud Saia ja Tõela küla alale rajatud kalevivabriku ümber. Ettevõtja oli Riia tulundustegelane ja tööstur J. C. Wöhrmann, kes asus sinna seejärel, kui tema ettevõte Poolas kangrute ülestõusu ajal 1831 oli maha põletatud. Asutamise ajast pärinevad praeguse vabriku vanimad hooned, samuti mõned endised meistritemajad ja ametnike klubi Harmonie hoone. 19. sajandi keskel rajati vabriku juurde mehaanikaosakond, kus tehti ka malmivalu, ja gaasivabrik – esimesed selletaolised ettevõtted Pärnumaal.
Aastal 1921 sai Sindi alevi õigused. Tõuke asula edasisele kasvule andis Lelle–Papiniidu raudteelõigu valmimine 1928, mispuhul Sindi sai raudteejaama. Raudtee läbi Sindi oli käigus 1970. aastani.
1. mail 1938 sai Sindi jõustunud Linnaseadusega[4]kolmanda astme linnaks. 19. oktoobril 1938 tegi siseminister Sindi linnavalitsusele korralduse leida linnale 1. maiks 1939 uus nimi (kuna seda korraldust ei täidetud, pikendas Pärnu maavalitsus tähtaega 1. juulini 1940). Uueks nimeks soovitati võtta Sinijõe või Kalevi.[5]
Aastatel 1957–1991 kuulus Sindi administratiivselt Pärnu linna koosseisu.[6] Sindi linn sai iseseisvaks omavalitsusüksuseks 1991. aasta 26. septembril.[7]
Sindi linnapea oli 2014. aastal Marko Šorin.[8] 2016. aasta jõulueelse seisuga linnapea puudus, abilinnapea oli Rein Ariko.[9]
2017. aastal moodustati Are valla, Sauga valla, Sindi linna ja Tori valla ühinemise teel uus haldusüksus, mille nimeks sai Tori vald.[10]
Rahvastik
Sindi elanikkonna rahvuslik koosseis rahvaloenduste andmetel
Sindi Viira linnaosa kohal Pärnu jõe paremal kaldal asub Eesti vanim kiviaja asulapaik Pulli asula.
Vaatamisväärsuste hulka kuulub ka Sindi Gümnaasiumi vana punane hoone.
Sindi vaatamisväärsuste hulka kuulus 1970. aastatel rajatud, kuid hiljem kasutuseta seisnud ning kalade rännet takistanud 4,3 m[16] kõrgune betoonist Sindi pais. Pais otsustati lammutada ning selle asemele rajada tehiskärestik. Tööd on plaanitud teha aastatel 2018–2021.[17] Paisu hakati lammutama 2018. aasta oktoobris[18] ning 2020. aasta kevadeks on jäänud lõplikult korrastada jõesäng ja kaldad.
Sindi linna piirist umbes 500 m kirdes on Pärnu jõe kõrges vasakus kaldas Kuke talu lähedal kolm hästi säilinud puhast tehiskoobast. Need kaevati pärast II maailmasõda klaasiliiva varumisel, mida veeti sealt Järvakandi tehasesse. Kuke koobastest sadakond meetrit allavoolu esinevad Pärnu jõe ääres mõned väikesed koopad. Need on uuristanud jõevesi.
Elamu Paide mnt 5
Raudteejaama pagasiruum
Sindi raekoda
Tuntud isikuid
Mälestustahvel endise Sindi ministeeriumikooli hoone seinal. Selles hoones töötas 1891–1893 kirjanik Ernst Peterson-Särgava
↑Население районов, городов и поселков городского типа Эстонской ССР : по данным Всесоюзной переписи населения на 15 января 1970 года. Таллинн, 1972.
↑Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk 27
↑Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk 32
