Linna nimi on pärit teisel pool Maardu järve paiknevalt Maardu mõisalt. Viimane on saanud nime arvatavasti surmahaldjas Marduse järgi.[viide?]
Ajalugu
Esimest korda on mainitud asulat tänapäeva Kallavere kohal 1241. aastal, endise Kroodi küla kohta on andmeid 1397. aastast. Nende asulate endisel asukohal praegune Maardu põhiosas paiknebki. Kroodi küla tänapäeval enam ei ole. Kallavere küla paikneb praegu Maardust kirdes, kuuludes tervenisti Rebala muinsuskaitsealasse.
Maardusse rajati Maardu Keemiakombinaat, mis tootis fosforiidist muuhulgas väetisi. See reostas väga suurel määral keskkonda. Eriti kahjulikud olid tehase korstnatest linna kohale paisatud väävliaurud, mis isegi aknaklaase söövitasid. Uus elamurajoon rajati sellega arvestades veidi eemale, endistele Kallavere küla maadele, kus varem oli väga vähe maju. 1951. aastal sai Maardu aleviõigused ja 17. juulil 1980 linnaõigused.
Maardu alad kuulusid 1963–1991 administratiivselt Tallinna alla. Iseseisvaks linnaks sai Maardu 1991. aasta novembris.[4]
Aastatel 2001–2019 teenindas Maardu–Tallinna bussiliini AS Temptrans, juulis 2019 hakkas Tallinna–Maardu ja Tallinna–Viimsi bussiliine teenindama AS SEBE. On tehtud plaane, et pikendada võimalikku Lasnamäe trammiliini Maarduni.
Aastatel 1996–2013 ja jaanuaris–oktoobris 2015 pidas Maardu linnapea ametit Georgi Bõstrov. 2013.–2014. aastal oli linnapea Nikolai Vojeikin, samal ajal oli Bõstrov linnavolikogu esimees. 2015. aasta novembrist on linnapea Valev Kald. 15. aprillil 2016 avaldati Valev Kaldile umbusaldust. 26. aprillil 2016 valiti Maardu linnapeaks Vladimir Arhipov, senise sotsiaalvaldkonna abilinnapea.[6]