Narva-Jõesuu

 See artikkel räägib asulast; praeguse omavalitsusüksuse kohta vaata artiklit Narva-Jõesuu linn (haldusüksus)
Narva-Jõesuu
Park Narva-Jõesuus
Pindala: 10,2 km² (2016)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 2622 (1.01.2024)[2] Muuda Vikiandmetes
EHAK-i kood: 5356[3] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid: 59° 28′ N, 28° 3′ E
Narva-Jõesuu (Eesti)
Narva-Jõesuu
Kaart

Narva-Jõesuu (saksa keeles varem Hungerburg, Narwa-Mündung; vene keeles varem Гунгербург, Усть-Нарoва[4]) on linnasisene linn Ida-Viru maakonnas omavalitsuslikus Narva-Jõesuu linnas. Linnaõigused sai 1993. aasta augustis.

Linna kaugus Narvast on 14 kilomeetrit ja maakonnakeskusest Jõhvist 47 kilomeetrit.

Alev nimetati ametlikult Narva-Jõesuuks 1890. aastal. 1. aprillil 1934 liideti Narva-Jõesuu alev jaoskonnana Narva linnaga. 1. mail 1938 jõustunud linnaseadusega sai Narva-Jõesuust Narva linnaosa (ainus selline Eestis). Eesti taasiseseisvumise järel eraldati Narva-Jõesuu Narvast omaette linnaks.

Narva-Jõesuu on tuntud kuurortlinnana, mille hiilgepäevad jäävad aastakümnete taha. Linn paikneb Narva jõe ja merelahe vahelises kolmnurgas, kus sümmeetrilised tänavad on rajatud otse luitemännikusse. Seal on mitu tänapäevast raviasutust (näiteks Narva-Jõesuu sanatoorium) ja puhkekodu. Narva-Jõesuus asub Eesti pikim mereäärne liivane supelrand (7,5 km ja jätkub Narva-Jõesuu linna Meriküla ja Udria randadega).

Hungerburgi (Narva-Jõesuu) kaart 1905. aastast
Narva jõe suudme topograafiline kaart Peterburis 1914. aastal ilmunud venekeelse sõjaväeentsüklopeedia 16. köite artiklis "Narva"

Ajalugu

Narva-Jõesuu vana tuletorn
Sadam ja tuletorn
Villa Capriccio (1940)

Esimest korda on paikkonda mainitud 1503. aastast pärinevas Liivi ordu maameistri Wolter von Plettenbergi dokumendis. Aastal 1686 sai paikkond nimeks Hungerburg ("näljalinn"). Legendi järgi andsid kohale sellise nime Saksa kaupmehed, kes merehädalistena ei leidnud rannast mingit sööki.

Narva-Jõesuu kuulus hingeloendites Kudruküla alla ning oli Viru kreisi Vaivara kihelkonna Peetri valla koosseisus.[5]

1866. aastal toimus alevis tulekahju, milles hävis üle 100 eluhoone, seejärel kavandati uus asula korrapärase plaani alusel. Kuurordina algas Narva-Jõesuu tõus pärast Tallinn–Peterburi raudtee avamist 1870. aastal.

1874. aastast kuni 19. sajandi lõpuni kujundati ja arendati Narva-Jõesuud kui kuurorti. Ehitati arvukalt erinevas stiilis puidust suvemaju-villasid, kalurikülast suvituskeskuse tegemise mõte pärines Narva linnapealt Adolf Theodor Hahnilt, tööd juhtis Narva linnaarhitekt Aleksandr Novitski, hiljem tema järeltulija Nikolai Opatski. Planeeriti uued tänavad, rajati veevärk, kaevati kuivenduskraavid, suurte kruntidega haljastusega villad ning alevi keskele jäeti looduspargid. Narva ja Peterburi kaupmehed ja töösturid ehitasid omanäolise arhitektuuriga maju, millest kujunes erilaadne Narva-Jõesuu stiil.[6]

1893. aastal avati Narva-Jõesuus õigeusu kiriku Narva-Jõesuu Püha Suurvürst Vladimiri kirik. Kirikul oli viis vene stiilis kivist kellatorni ja ristikäikudeks mõeldud suletud galeriid. Kirik asus Narva jõe vasemal kaldal ja see ehitati arhitekt A. Ivanovi projekti järgi. 1944. aastal lasid taganevad Saksa väed kiriku õhku.

15. juulil 1900 pühitseti Narva-Jõesuus uus luterlik VELK Eestimaa konsistooriumiringkonna Viru praostkonna Narva-Jõesuu Nikolai kirik, kirik oli ehitatud suvitajatele ning allus alalise adjunktuurina Vaivara kogudusele. Kogudus oli nii eesti- kui ka saksakeelne.

1906. aastal algatas kiriku eestseisus koguduse üldkogus toimunud hääletuse põhjal koguduse palvemaja platsile Narva-Jõesuus, Koidu tänav 19, kooli ehitamise. Valminud koolihoone anti 1907. aastal Narva-Jõesuu Kooliseltsi palvel neile 12 aasta peale rendile. Koolijuhina tegutsesid Ernst Martinson ja Jakob Kents. Õppekeeleks oli vene keel, õpetati koolis ka eesti keelt eesti kirjandust, eesti ajalugu ja geograafiat, sest tuli arvestada ka noorte edasiõppimise võimalusi Narva vene keskkoolides. Narva-Jõesuu oli kahekeelne asula ja seal elas rohkesti venelasi. Narva-Jõesuu koolis töötasid õpetajatena Herman Kalmo, Alfred Liigmann, P. Priimägi, Tuudur Vettik, August Raud, Aleksander Okelmann jt.

Iseseisev Eesti

Esimese maailmasõja järel tulid kuurordi ellu langusperioodid, kuid piirkond säilitas oma kuurordikeskuse staatuse. Maailmasõdade vahel puhkasid Narva-Jõesuus peamiselt narvakad, Eesti kultuuriinimeste ladvik ja jõukam äriseltskond.[4]

1920. aastal liideti Peetri valla Kudruküla, Vahatküla.ja Schmetske suvituskoht ning Narva valla Magerburgi küla, mis üle Narova jõe, Narva-Jõesuu aleviga.[7]

Eesti iseseisvumise järel paiknesid Narva-Jõesuus Narva-Jõesuu alevivolikogu,[8] politseijaoskond, tolli- ja tuletornivalitsused ning oli eesti ja vene algkool. 1925. aastal otsustas majaomanike koosolek muuta Narva-Jõesuu alevi linnaks.[9] 21. jaanuar 1927 täpsustas Viru maavalitsus, et Naroova-Jõesuu alevi, Naroova valla ja Naroova jõe nimedes Akadeemilise Emakeele Seltsi kaalutlemisel ja maavalitsuse vastava otsuse põhjal 20. nov. 1926 a. prot. nr. 71 §§ll ja 14 tuleb "Naroova" asemel tarvitada ja kirjutada "Narva".[10]

Narva-Jõesuu alev iseseisva omavalitsusüksusena kaotati 1. aprillist 1934, ja selle administratiivpiirkonda kuuluv maa-ala arvati Narva-Jõesuu linnaosana Narva linna administratiivpiirkonda.[11] Narva linna Narva-Jõesuu linnaosavalitsus asus enne Teist maailmasõda aadressil Jaan Poska tänav 27.

29. detsembril 1936 teatas Narva linnapea Jaan Lust, et linnavalitsus kavatseb Narva-Jõesuu ümber nimetada Kuurort Narvaks, milline nimi oleks rahvusvaheliselt tuntum ja rahvusvahelise kõlaga. Narva-Jõesuu jaoskonnavalitsus soovis uueks nimeks Narva Rand.[12] 1938. aasta linnaseadusega sai 1934. aastal Narvaga ühendatud Narva-Jõesuu Narva linnaosaks.

Nõukogude ja Saksa okupatsioonid

1941. aasta sõjategevuses põletati Narva-Jõesuus 56 maja, mahapõlenute hulgas on Narva-Jõesuu rannakohvik, tuntud Pauli baar ja piirivalve hoone ning vana Narva-Jõesuu tuletorn. Kohalik apostlik-õigeusu kirik sai 22 pommitabamust, kuid purunes vaid üks torn. Suvilate kvartal jäi alles, kõik suuremad suvilad ja kõik puhkekodud jäid täiesti terveks, samuti Kuursaal ja Villa Capriccio.[13]

Teise maailmasõja järgsel Nõukogude ajal taastus Narva-Jõesuu kuurordistaatus ja linna keskuseks kujunes 200 töötajaga sanatoorium. Asula oli populaarne Leningradi elanike seas, kes üürisid linnas suvilaid. 1961. aastal valmis kolhooside toel ehitatud põllumeestele puhkekodu ning sellest ajast kujunes linn ka eesti ja vene tööliste jaoks tavaliseks puhkekohaks. 1964. aastal suleti Narva-Jõesuu kultuurimaja ja kogu seltsielu toimus edaspidi sanatooriumis. Narva-Jõesuu puhkekoha staatus kinnistus, kui Ministrite Nõukogu ehitas endale randa erihoone.[4]

Taasiseseisvumine

Asula elanikkond kasvas 1990. aastateni ja hakkas seejärel langema.[14]

2003. aastal suleti linnas kalatöötlustehas.[14] Suurem osa 2000. aastate ettevõtetest kuulub teenindussektorisse.[15]

1990. aastaks oli Narva-Jõesuus alles ligi 80 iseloomulikku puitpitsvillat, 2024. aastaks oli neid säilinud 15.[16]

Rand on tuultele avatud, seda peetakse Eesti kõige tormiohtlikumaks Eestis, 2005. aasta jaanuaritormiga kaasnesid rannal olulised kahjustused.[15]

Rahvastik

Narva-Jõesuu elanikkond seisuga 1. veebruar 2007 oli 3011 inimest, kellest 76,2% olid venelased, 13,2% olid eestlased ja 10,6% olid muud rahvused. 1. jaanuaril 2014 oli elanike arv 2655.[17]

Aasta Kokku Mehed Naised
2000 3003 1347 1656
2001 2984 1344 1640
2002 2936 1320 1616
2003 2874 1291 1583
2004 2829 1272 1557
2005 2744 1217 1527
2006 2762 1229 1533
2007 2770 1249 1521
2008 2722 1243 1479
2009 2742 1241 1501
2010 2737 1231 1506
2021 2554 1290 1264

Pilte

  • Narva-Jõesuu rand vaatega tuletornile
    Narva-Jõesuu rand vaatega tuletornile
  • Tuletorn
    Tuletorn
  • Vabaduse tänav
    Vabaduse tänav
  • Narva-Jõesuu sanatoorium
    Narva-Jõesuu sanatoorium
  • Ausammas Narva-Jõesuu päikesele
    Ausammas Narva-Jõesuu päikesele
  • Supelvanker Narva-Jõesuus
    Supelvanker Narva-Jõesuus
  • Narva-Jõesuu muul on kaitsnud selle randa tormikahjude eest[15], kuid on 2024. aastaks tugevalt amortiseerunud
    Narva-Jõesuu muul on kaitsnud selle randa tormikahjude eest[15], kuid on 2024. aastaks tugevalt amortiseerunud
  • Piiripostid Narva-Jõesuus: Eesti eesplaanil, Venemaa tagaplaanil (2024. aasta august)
    Piiripostid Narva-Jõesuus: Eesti eesplaanil, Venemaa tagaplaanil (2024. aasta august)

Vaata ka

Viited

  1. ↑ Maakatastri statistika, vaadatud 19.10.2018.
  2. ↑ Statistikaameti statistika andmebaas, vaadatud 1.09.2024.
  3. ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator
  4. ↑ 4,0 4,1 4,2 Viira, Aigi (19.08.2004). "Narva-Jõesuu: eliidi kuurordist tööliste puhkekoduks". Õhtuleht.
  5. ↑ Viivikonna mõis, Vaivara vald, ERA.62. 10.38.8, The National Archives of Estonia
  6. ↑ NARVA-JÕESUU, AJAKIRI PÖÖNING 2023
  7. ↑ Wiru maakonna nõukogu koosolek 5. juunil., Waba Maa, nr. 128, 11 juuni 1920
  8. ↑ Narwa-Jõesuu alewiwolikogu wolinikkude ja nende kandidatide nimekiri., Riigi Teataja, nr. 44, 9 juuli 1919
  9. ↑ Kas alev või linn? Rahvaleht, 12. november 1925, nr 105, lk 2
  10. ↑ Viru maavalitsuse teadaanne., Riigi Teataja, nr. 5, 21 jaanuar 1927
  11. ↑ Narva-Jõesuu alevi Narva linnaga ühendamise seadus., Riigi Teataja, nr. 27, 28 märts 1934
  12. ↑ Narva Rand või kuurort Narva. Rahvaleht, 30. detsember 1936, nr 152, lk 3
  13. ↑ Virumaa pärast sõjapäevi, Postimees (1886-1944), nr. 71, 8 oktoober 1941
  14. ↑ 14,0 14,1 "Narva-Jõesuu - Eesti Entsüklopeedia". entsyklopeedia.ee. Vaadatud 4. augustil 2024.
  15. ↑ 15,0 15,1 15,2 "NARVA-JÕESUU RANNA SUPLUSVEE PROFIIL" (PDF). Terviseamet. 2011. Vaadatud 04.08.2024.
  16. ↑ "Narva-Jõesuu teejuht kutsub avastama nii kuurortlinna tuntud kohti kui ka nurgataguseid soppe". Põhjarannik. 16. juuni 2024. Vaadatud 4. augustil 2024.
  17. ↑ http://www.stat.ee/ppe-55736

Välislingid

Abja-Paluoja | Antsla | Elva | Haapsalu | Jõgeva | Jõhvi | Kallaste | Karksi-Nuia | Kehra | Keila | Kilingi-Nõmme | Kiviõli | Kohtla-Järve | Kunda | Kuressaare | Kärdla | Lihula | Loksa | Maardu | Mustvee | Mõisaküla | Narva | Narva-Jõesuu | Otepää | Paide | Paldiski | Põltsamaa | Põlva | Pärnu | Püssi | Rakvere | Rapla | Räpina | Saue | Sillamäe | Sindi | Suure-Jaani | Tallinn | Tamsalu | Tapa | Tartu | Tõrva | Türi | Valga | Viljandi | Võhma | Võru

Linn
Alevikud
Külad

Read other articles:

Lista de episódios de Sítio do Picapau Amarelo (1977)

Este artigo apresenta apenas uma fonte. Ajude a melhorar este artigo inserindo fontes adicionais.—Encontre fontes: ABW  • CAPES  • Google (N • L • A) (Março de 2021) Esta é uma lista de episódios do Sítio do Picapau Amarelo, série de televisão exibida pela Rede Globo de 1977 a 1986.[1] 1ª Temporada O Terrível Pássaro Roca marca a saída de Dirce Migliaccio da série. Ep/T Ep/S Título Adaptação Exibição original Cap...

 

Doom 3

Para la versión original de la franquicia, véase Doom (videojuego de 1993). Para el segundo reinicio de la franquicia, véase Doom (videojuego de 2016). Doom 3Información generalDesarrollador id Software Splash Damage (multijugador)[1]​ Vicarious Visions (versión para Xbox) Aspyr Media (versión para Mac OS X)Distribuidor Activision Steam (en línea)[2]​CyberFront (Japón)Diseñador Tim Willits Director Tim Willits[3]​Compositor Chris Vrenna Datos del juegoGénero Dispar...

 

Blackfriars, Perth

Dominican friary in Scotland 56°23′46″N 3°25′55″W / 56.396°N 3.432°W / 56.396; -3.432 Church of the Blessed Virgin and Saint Dominic, PerthMonastery informationOrderDominicanEstablishedc. 1240Disestablished1569Dedicated toBlessed Virgin Mary and Saint DominicDioceseDiocese of St Andrews (Deanery of Gowrie)PeopleFounder(s)Alexander II of ScotlandImportant associated figuresJames I of Scotland The Church of the Friars Preachers of Blessed Virgin and Saint Dom...

Photo-oxidation of polymers

Comparison of rope which has been degraded by weathering to fresh rope. Note the fraying and discolouration. This plastic bucket has been used as an open-air flowerpot for some years. Photodegradation has made it brittle, causing part of it to break off while the bucket was moved. In polymer chemistry photo-oxidation (sometimes: oxidative photodegradation) is the degradation of a polymer surface due to the combined action of light and oxygen.[1] It is the most significant factor in th...

 

Bandar Udara Klagenfurt

Klagenfurt AirportKärnten AirportIATA: KLUICAO: LOWK KLULokasi bandar udara di AustriaInformasiJenisPublikPengelolaKärntner Flughafen Betriebsgesellschaft m. b. H.MelayaniKlagenfurt, AustriaKetinggian dpl448 mdplKoordinat46°38′34″N 014°20′14″E / 46.64278°N 14.33722°E / 46.64278; 14.33722 (Klagenfurt Airport)Koordinat: 46°38′34″N 014°20′14″E / 46.64278°N 14.33722°E / 46.64278; 14.33722 (Klagenfu...

 

West Angeles Church of God in Christ

Pentecostal-Holiness Christian church in Los Angeles, California, United States Church in California, United StatesWest Angeles Church of God in ChristLocationLos Angeles, CaliforniaCountryUnited StatesDenominationChurch of God in ChristWeekly attendance24,000Websitewesta.orgHistoryFounded1943Founder(s)Elder Clarence E. ChurchClergySenior pastor(s)Charles Edward Blake II West Angeles Church of God in Christ is a Pentecostal megachurch located in the West Adams Historic District of Los Angeles...

Begum Rokeya

Bengali feminist writer and social reformer Begum Rokeya Sakhawat HossainBornRokeya Khatun(1880-12-09)9 December 1880Pairaband, Bengal Presidency, British India (present-day Bangladesh)Died9 December 1932(1932-12-09) (aged 52)Kolkata, Bengal Presidency, British India (present-day West Bengal, India)Resting placeKolkata, West Bengal, IndiaOther names Rokeya Sakhawat Hossain R. S. Hossain Rokeya Khatoon Occupation(s)Writer, Feminist Thinker, Educator, ActivistSpouse Khan Bahadur Sakha...

 

Batakan Stadium

Stadion BatakanBatakanAerial of Batakan StadiumStadion BatakanLocation in Kalimantan and IndonesiaShow map of KalimantanStadion BatakanStadion Batakan (Indonesia)Show map of IndonesiaFull nameStadion Batakan BalikpapanLocationBalikpapan, East Kalimantan, IndonesiaCoordinates1°13′59.4″S 116°56′36.0″E / 1.233167°S 116.943333°E / -1.233167; 116.943333OwnerBalikpapan City GovernmentCapacity40,000SurfaceGrassConstructionBroke ground2011Built2011–2017Opened2017...

 

Pulau Numfor

Letak Pulau Numfor yang bertanda titik merah Pulau Numfor merupakan sebuah pulau yang terletak pada sebelah utara Pulau Papua. Secara administratif, Pulau Numfor termasuk wilayah Kabupaten Biak Numfor. Pulau ini terletak di utara Papua. Terletak di Teluk Cendrawasih yang berjarak lima puluh kilometer sebelah barat Biak dan Supiori dan 70 km sebelah timur dari kota pelabuhan Manokwari. Bentuk pulau ini hampir oval dan memiliki luas wilayah 335 kilometer persegi. Seluruh pantai pada pulau ...

Pedro Noel

Pedro NoelNoel in Quito, June 2014Born1987 (age 35–36)Petropolis, Rio de Janeiro, BrazilEducationPhilosophyCommunication SciencesAlma materUniversidad de Salamanca, Vrije Universiteit BrusselOccupation(s)Journalist, ResearcherOrganizationAWP Pedro Noel is a Brazilian journalist and graduated philosopher. According to Romanian media, he is also an Internet media activist,[1] known as 'one of those who made 700 thousand Spaniards take the streets' in 2011.[2] Whi...

 

Pragmatic constructivism

This article has multiple issues. Please help improve it or discuss these issues on the talk page. (Learn how and when to remove these template messages) This article is an orphan, as no other articles link to it. Please introduce links to this page from related articles; try the Find link tool for suggestions. (August 2022) This article is written like a personal reflection, personal essay, or argumentative essay that states a Wikipedia editor's personal feelings or presents an original argu...

 

Paty Ripple Kyndiah

Indian politician Paty Ripple KyndiahPaty Ripple Kyndiah in 2006Minister of Tribal AffairsIn office23 May 2004 – 22 May 2009Prime MinisterManmohan SinghPreceded byJual OramSucceeded byKantilal BhuriaMinister of Development of North Eastern RegionIn office23 May 2004 – 24 October 2006Prime MinisterManmohan SinghPreceded byC. P. ThakurSucceeded byMani Shankar AiyarGovernor of MizoramIn office10 February 1993 – 28 January 1998Chief MinisterLal ThanhawlaPreceded b...

Bidadari Terakhir

Bidadari TerakhirSutradaraAwi SuryadiProduserChetan SamtaniMashal KishoreDheeraj KishoreDitulis olehPriesnanda DwisatriaFauzan AdisukoAgnes DavonarPemeranMaxime BouttierWhulandary HermanStella CorneliaPenata musikRicky LionardiPerusahaanproduksiGanesa Perkasa Filmsim-a-gin-eTanggal rilisDurasi106 menitNegaraIndonesiaBahasaIndonesia Bidadari Terakhir adalah film drama Indonesia yang dirilis pada 10 September 2015. Film ini dibintangi oleh Maxime Bouttier, Whulandary Herman, dan Stella Co...

 

Contae Roberts, Texas

Contae Roberts, TexasRoberts County (en) Ainmnithe in ómósOran M. Roberts Suíomh  35°50′N 100°49′W / 35.83°N 100.81°W / 35.83; -100.81Stát ceannasachStáit Aontaithe MheiriceáStát sna Stáit AontaitheTexas PríomhchathairMiami, Texas DaonraIomlán827 (2020) • Dlús0.35 hab./km²Líon na dteaghlach329 (2020) TíreolaíochtAchar dromchla2,394 km² • Uisce0.01 % Ar theorainn leContae Hansford Contae Gray, Texas Contae Carson, ...

 

Lipothrixviridae

Family of viruses Lipothrixviridae Acidianus filamentous virus 3 (AFV3), genus Betalipothrixvirus Virus classification (unranked): Virus Realm: Adnaviria Kingdom: Zilligvirae Phylum: Taleaviricota Class: Tokiviricetes Order: Ligamenvirales Family: Lipothrixviridae Genera Alphalipothrixvirus Betalipothrixvirus Deltalipothrixvirus Synonyms TTV1 group ICTV 1987 Lipothrixviridae is a family of viruses in the order Ligamenvirales. Thermophilic archaea in the phylum Thermoproteota serve as natural ...

Alianello di Sotto, Matera

Alianello di Sotto Osnovni podaci Država  Italija Regija Basilicata Provincija Matera Stanovništvo Stanovništvo (2011) 74 Geografija Koordinate 40°16′49″N 16°18′20″E / 40.28035°N 16.30554°E / 40.28035; 16.30554 Nadmorska visina 239 m Alianello di SottoAlianello di Sotto (Italije) Alianello di Sotto je naselje u Italiji u provinciji Matera, u regiji Basilicata. Prema proceni iz 2011. u naselju je živelo 74 stanovnika.[1][2] Naselje ...

 

Iliyan Kiryakov

Iliyan Kiryakov Informações pessoais Nome completo Iliyan Kiryakov Data de nascimento 4 de agosto de 1967 (56 anos) Local de nascimento Lesicheri, Búlgara Informações profissionais Posição Meia Clubes de juventude Etar Veliko Tarnovo Clubes profissionais Anos Clubes Jogos e gol(o)s Etar Veliko Tarnovo Seleção nacional 1988–1996  Bulgária 53 (5) Iliyan Kiryakov (Lesicheri, 4 de agosto de 1967) é um ex-futebolista profissional búlgaro, que atuava como meio-campo, C...

 

تقديم المسيح فى الهيكل (لوحه)

الصفحه دى يتيمه, حاول تضيفلها مقالات متعلقه لينكات فى صفحات تانيه متعلقه بيها. تقديم المسيح فى الهيكل (بالألمانى: Präsentation Christi im Tempel)    لوحه فنيه   معلومات فنيه الفنان لورينزو لوتو   تاريخ العمل 1552  نوع العمل فن دينى   الموضوع دخول السيد المسيح الهيكل   بيصور ...

Tina Turner

Tina Turner BiografiaNasimènto(en) Anna Mae Bullock Eror Lua: callParserFunction: function " [[Categoria" was not found.Brownsville (Stati Unii de l'Amèrica) MòrteEror Lua: callParserFunction: function " [[Categoria" was not found. (83 ani)Küsnacht (Svìsara) Càuxa de morteCàuze nadurałi Dati personałiAltri nomiEror Lua: callParserFunction: function " [[Categoria" was not found.Grupo ètnegoAfroamerican RełijonBudismo FormasionEror Lua: callParserFuncti...

 

Cynognathus

CynognathusJulat zaman: Triassic Status pemuliharaan fosil Pengelasan saintifik Alam: Haiwan Filum: Chordata Kelas: Synapsida Order: Therapsida Suborder: Cynodontia Keluarga: Cynognathidae Genus: Cynognathus Spesies: C. crateronotus Nama binomial Cynognathus crateronotusSeeley, 1895 Cynognathus adalah genus salah satu Cynodonta terbesar. Kepalanya sangat besar (hingga 30 - 45 cm) dan serupa dengan anjing, predator besar kuat dan dominan triasselama jutaan tahun.

 

Strategi Solo vs Squad di Free Fire: Cara Menang Mudah!