Kuni aastani 2012 oli Eesti Raudtee tütarettevõte. Alates 22. juunist 2018 on riigifirma nimi OPERAIL AS. Kõik ettevõtte aktsiad kuuluvad riigile.
Ettevõte maksis 2019. aastal Eesti riigile 1,5 miljonit eurot dividende.[1]
Pärast vagunite rendiäri lõpetamist jätkab ettevõte esialgu Eesti-siseste kaubavedudega ning Tapa depoos ka vagunite ja vedurite remondi ja hooldusega.[2]
Vagunite rentimist kaubaveoks 1520 mm raudteel alustas AS Eesti Raudtee 2001. aastal. 2009. aastal viidi see tegevus koos kaubavedudega eraldi ettevõttesse EVR Cargo, mille nimi muudeti hiljem Operailiks.[3]
2018. aastal veeti 13,4 miljonit tonni kaupu, mis andis 99% kogu Eesti Raudtee taristu kaubaliiklusest. Sama aasta lõpu seisuga oli ettevõttel välja renditud üle 2000 kaubavaguni ja sellega teeniti tollel aastal 9,3 miljonit eurot renditulu. Kokku oli ettevõtte käive 2018. aastal aga 72,7 miljonit eurot ja kasum 9,2 miljonit eurot.[5]
2019. aasta alguse seisuga töötas ettevõttes üle 690 inimese.[5] Samal aastal kasvas ettevõtte vagunipark üle 3500, millest ligi 2200 oli renditud rahvusvahelistele klientidele.[6] Alustati ka Soome turule sisenemist. Selleks moodustati tütarettevõtte Operail Finland Oy ja investeeriti 50 miljonit eurot veeremi soetamiseks ning opereerimiseks vajaliku struktuuri loomiseks.[6] Kaubavedudega Soomes alustati 2020. aasta teises pooles.[7]
Vagunite rendiäri oli Operaili tulusaim ärisuund ja seda oli asutud laiendama alates 2017. aastast, kuid riik ei pidanud seda strateegiliselt oluliseks tegevusvaldkonnaks. Nii anti ettevõttele suunis sellest väljuda ning sellega alustati 2021. aasta kevadel. Sama aasta suvel koondati vagunite rent tütarettevõttesse Operail Leasing, mis plaaniti erastada. Venemaa sissetung Ukrainasse 2022. aasta algul muutis aga plaane ja erastamise asemel müüdi maha ettevõtte vara. 2022. aasta detsembris müüdi 6,51 miljonit euroga 522 Ukrainas asuvat vagunit ning selle järel sõlmiti ka ülejäänud 807 vaguni müügilepingud summas 22,1 miljonit eurot.[3] Neist 410 vagunit ostsid Kasahstani logistikaettevõte Atasu tütarettevõtted ning 397 vagunit Eesti vagunirendiettevõte Skinest Rail.[8]
Venemaa sissetungi järel hakati vähendama ka Venemaalt ja Valgevenest pärit kauba vedu. Nii vähenes kaubavedu 2022. aastal umbes poole võrra ning töö kaotas üle 200 inimese.[9] Kaubamahtude tugevat vähenemist prognoositi ka 2023. aastasse.[9] Alates 1. jaanuarist 2023 ei tohtinud Operail vedada enam Venemaa ja Valgevenega seotud kaupu.[10] 2023. aasta jaanuaris teatati ka Soome tütarettevõtte müügist Soome ettevõttele Nurminen Logistics 27,7 miljoni euro eest.[7]
2024. aasta detsembris müüdi 19 miljoni euro eest Operail äritegevuse koos selle tütarettevõttega Operail Repairs OÜ. Enampakkumise võitis Eesti firma AS Tiigi Keskus, mis asutas varade ja tegevuste ülevõtmiseks tütarettevõtte Railproject OÜ. Riigiettevõtte uueks nimeks saab AS Raudtee Varad ja selle alla jäävad külmutatud varana 195 Operaili valduses olnud Venemaa ettevõttele kuuluvat poolvagunit, mida ei saa sanktsioonide tõttu ei Venemaale tagastada ega Vene ettevõttelt välja osta.[11]
