Heydar Aliyevi kultuurikeskus ehk Heidar Alijevi palee (aserbaidžaani keeles: Heydər Əliyev Mərkəzi) on kultuurikeskusAserbaidžaanipealinnasBakuus, Heydar Aliyevi avenüül. Hoonekompleks ehitati 2012. aastal Aserbaidžaanis toimunud Eurovisiooni lauluvõistluse jaoks.[6] Kompleksi projekteeris 2007. aastal arhitektZaha Hadid[7] ning see on tuntud omanäolise, voolava ja kaardus arhitektuuristiili ja ilmega. Kompleksi kuulub konverentsi- ja messikeskus, muuseum, näitusesaalid, töökojad ja haldushooned. Hoones on maastikukujundusega osakond koos looduslike dekoratiivpuude ja lilledega ning kõikjal on interaktiivseid infolette, kust külastajad saavad informatsiooni keskuses toimuva kohta.[8]
Palee kannab Aserbaidžaani kauaaegse poliitiku ja kolmanda presidendi Heydar Aliyevi nime ning pidulik avatseremoonia korraldati 10. mail 2012 tema 89. sünniaastapäeva auks. Tseremoonial osalesid Aserbaidžaani president Ilham Alijev koos abikaasa Mehribani ja perekonnaliikmetega.[8][9] Praegune direktor on Anar Alakbarov.[10][11] Kultuurikeskus asub kesksel kohal kesklinna läheduses ning seda peetakse üheks Bakuu tänapäevaseks sümboliks.
Ehitusprojekt loeti modernsuselt üheks julgemaks inseneritööks maailmas ja esmakordseks arhitektuurseks meistriteoseks Kesk-Aasias.[4] Aastal 2014 sai palee maailma parima ehitise preemia.[12][13][14]
Arhitektuur ja ajalugu
Keskusele pandi alus 29. detsembril 2006 Aserbaidžaani Vabariigi presidendi Ilham Alijevi dekreediga nr 1886 ning selle peamiseks ülesandeks on edendada president Heydar Aliyevi alustatud riigi ülesehitamise ja ideoloogia, samuti aserbaidžaani ajaloo, keele, kultuuri ja vaimsete väärtuste terviklikku arengut.[11]
Kultuurikeskuse praegusel paigal tegutses varem Sattar khani nimeline tehas, mille territoorium oli 15,93 hektarit.[3] Tehas viidi üle teise asukohta, territoorium korrastati ja puhastati[8] ning 10. septembril 2007 alustati uue kultuurikeskuse hoone vundamendi rajamist.[11] Ehitusobjekti pindala oli 101 801 (m²).
Heydar Aliyevi palee on rahvusvaheliselt tunnustatud arhitektuuritöö ja Bakuu vaatamisväärsus tänu oma tänapäevasele, uuenduslikule ja eesrindlikule sisemisele ja välisele disainile. Hoone sisepindala on 57 519 m².[15] Kultuurikeskuse projektijoonistes sirgjooni praktiliselt ei kasutatud.[3] Betoonstruktuuriga hoone lainjalt kõrgustesse tõusev monoliitne vorm on üles ehitatud võrestikkonstruktsioonide voolukujulise pingutusarmatuuriga. Ehitamise ajal loodi ehitise metallstruktuuriga sõrestik, mille kogupikkus oli 90 km. Karkass on kaetud valgete paneelidega andes ehitisele voldilise, sileda ja pideva pinna ning fassaadides kasutatakse laialdaselt klaasi. 4 hektarit hõlmava katuse ehitamiseks kasutati 12 027 eri suuruse ja geomeetriliste kujuga – rööpkülik-, ristkülik-, trapets-, kolmnurkpaneeli.
Hoone valge värv pidi sümboliseerima helget tulevikku. Struktuurilt on ehitis maastikku sulanduv interjöörielement ning see esindab nii postmodernistlikku arhitektuuristiili kui ka püsivust ja lõpmatust. Hoone karkasspindala ümbritsevad kontuurjooned sümboliseerivad mineviku sidet tulevikuga.[3]
Välimine voolav kuju kandub hoone sisse luues võimalusi erineva kultuurilise otstarbega ruumide nii stiilseks ühendamiseks kui igaühele antud identiteedi ja privaatsuse säilitamiseks.[15] Kompleksihoone keskel olevas peakorpuses on kolm peamist osakonda: Heydar Aliyevi muuseum, näitusesaalide ja auditooriumi- ehk kongressikeskuse hoone. Lisaks kultuurikompleksi kuulub maa-alune parkla pindalaga 13,58 ha. Kultuurikeskuse territooriumil on kaks dekoratiivtiiki ja tehisjärv.[3]
20. juulil 2012 umbes kell 11.30 algas hoone katuselt tulekahju[1],[16] mida käis kustutamas 50 tuletõrjebrigaadi. Esialgsete teadete kohaselt keevitusvarustuste hooletu kasutamise tagajärjel süttinud tulekahju oli kahjustanud üksnes hoone katust ja mõnevõrra interjööri. Hiljem selgus, et tulekahju tõsised tagajärjed olid põhjustanud suures ulatuses kahjumeid, mida hüvitama määrati kolm Türgi ehitusettevõtjat. Remont kestis kuusteist kuud ja kultuurikeskus avati uuesti 5. november 2013.
Auditoorium
Heydar Aliyevi muuseum
Muuseumi hoone on kolme korruseline ja esimesel korrusel sissepääsu juures seisavad autod, mis olid Heydar Aliyevi ametlikus kasutuses tema valitsusperioodidel 1969–2003. Muuseum keskendub nii Aserbaidžaani ajaloo eri etappide kui ka Heydar Aliyevi elu ja tegevusele, mida ilmestatakse fotode ja videofilmidega. Paralleelselt Aliyevi elulooga külastajad võivad tutvuda oluliste sündmustega Aserbaidžaani kultuuris, majanduses ja sotsiaalpoliitilises arengus nõukogude ajal ja iseseisvusaastate eri etappidel virtuaalsektsioonide "Piltidele jäädvustatud elu", "Aserbaidžaani sotsiaalpoliitiline elu" ja "Meie riik, pärand, saavutused" vahendusel. Teemakohane heliteave on esitatud nii aserbaidžaani kui ka inglise keeles. Muuseumi multimeediasaalis on esile pandud pilte ja fotosid Aliyevi kohtumistelt eri maade juhtidega ning kaasatoodud kingitused.
Eksponaatide hulka kuuluvad Aliyevi univormid ja tsiviilriided, töölaud, ordenid ja medalid.[8]
Auditooriumihoone koosneb 1000-kohalisest auditooriumist, kahest mitmeotstarbelisest konverentsisaalist, koosolekuruumidest ja meediakeskusest, mis paiknevad neljal eri tasemel.[3]
Näitusesaalid
Näitusesaalide korpus on üheksakorruseline ning näitusesalongidele lisaks asuvad seal haldushooned, restoran ja kohvik.
Aserbaidžaani meistriteoseid
Kultuurikeskuse esimesel korrusel on näitus "Aserbaidžaani meistriteoseid"[17] unikaalsete eksponaatidega riigi ajaloost ja kultuuripärandist. Esile on pandud näidiseid Qobustani rahvuspargi koopajoonistest, keskaegseid münte, ehteid, keraamikat ja vaskesemeid ning koraani, piibli ja toorade antiikseid eksemplare. Samuti näidiseid Aserbaidžaani eri piirkondade rahvarõivastest ja vaipadest. Külastajatel on võimalus kuulata Aserbaidžaani rahvapillide ja instrumentide mängu.
Kultuurikeskuse teisel korrusel "Mini-Aserbaidžaani" projekti raames korraldatud näitusel on eksponeeritud 45 mudelit ajaloolistest ehitistest Bakuus ja Aserbaidžaani eri piirkondades. Teavet iga hoone arhitekti ja arhitektuuristiili kohta leidub nii aserbaidžaani kui ka inglise keeles.[17]
Eksponaatide hulgas on mudeleid keskaegsetest monumentidest nagu Bakuu Neitsitorn ja mausoleum Momine Khatun (ka Mu'mine Khatun), jne, XIX ja XX sajandi alguse ehitistest nagu Bakuu raudteejaam, Aserbaidžaani Riiklik Filharmoonia (täisnimega Maqomayevi-nimeline Aserbaidžaani Riiklik Filharmoonia) hoone ja palee Ismailia, nõukogude ajal ehitatud Aserbaidžaani valitsushoone ja Roheline Teater ning XXI sajandil Eurovisiooni lauluvõistluseks valminud maailma kauneimate ehitiste hulka kuuluv Bakuu kristallhall[18]Bakı Kristal Zalı ning linna sümbol ja tänapäevane hoonekompleks Flame Towers,[19] jne), samuti mudeleid veel hiljuti ehitamisel olnud hoonetest nagu olümpiastaadion ja Aserbaidžaani riikliku naftafondi (sihtasutuse) SOFAZ pilvelõhkuja (SOFAZ tower). Tulevikus on kavas toota Aserbaidžaani arhitektuurimälestistest veel 5 mudelit.[20]
Tere tulemast Aserbaidžaani
Keskuse kolmandal korrusel asub näitusesaal "Tere tulemast Aserbaidžaani", kus on Aserbaidžaani populariseeriv[8] ajaloo-, kultuuri-, kunsti- ja loodusnäitus. Esil on pilte Aserbaidžaani kaugemates piirkondades asuvatest looduslikest ja arhitektuurilistest vaatamisväärsustest. Näiteks võib näha pilte Momina Khatuni mausoleumist Naxçıvanis, Kişi küla kirikust Şəki linna lähedalt, UNESCO maailmapärandi nimistusse saanud 15. sajandiŞirvani šahhide paleest, looduslikust igavesest tulest Yanar Dagi mäel jne.
Fotosid aserbaidžaani köögist
Kultuurikeskuse neljandal korrusel oleva aserbaidžaani köögi teemalisel näitusel võib näha pilte sellistest rahvustoitudest nagu pilaff, Dolma (Türgi), kjufta-bozbaš, tšurek-leib ja lavašš (Armeenia), samuti rahvuslikest maiustustest nagu pahlava, šekerbura ja tee traditsioonilises "armudu" klaasis. Fotode autor on Prantsusmaal elav ja töötav ameeriklasest fotograaf Peter Lippman.[8]
Elu, surm ja ilu
21. juunil 2013 keskuses avati Andy Warholi 85. sünniaastapäeva tähistav näitus "Elu, surm ja ilu". Näituse kuraator oli Gianni Mercurio. Sellel esimest korda Aserbaidžaanis korraldatud kaasaegse kunsti näitusel oli eksponeeritud üle saja Warholi teose, sealhulgas tema lühifilme.[21]
Näitusel oli esil autori fotosid, filmiportreid, filmitähti, muusikat, moodi ja mitu maailmakuulsat teost, mille hulgas oli "Flowers" ("Lilled"), "Camouflage", "The Last Supper" ("Püha õhtusöömaaeg"), "Male Hands Praying" ("Palvetava mehe käed"), "Electric Chair" ("Elektritool") jt. Kunstniku sünnipäeval 6. augustil oli näitusesaalis lahtiste uste päev ning nii Bakuu elanikele kui ka külastajatele sissepääs tasuta.[22] Näitus jäi avatuks kuni 9. septembrini.[21][23]
"Sajandivahetusel"
1. oktoobril 2013 avati Aserbaidžaani rahvakunstniku ja Vene Kunstiakadeemia asepresidendi, maalikunstnikuTahir Salahovi teoste näitus "Sajandivahetusel". Autori 85. sünnipäevaks korraldatud näituse avamisel tõsteti esile tema silmapaistavat panust Aserbaidžaani kunsti arengusse. Tahir Salahovi kunstiline pärand on Aserbaidžaani kunsti lahutamatu osa. Kunstnik on tuntud maalikunsti "raske stiili" asutajana.
Näitusel oli eksponeeritud rohkem kui 100 kunstniku teoseid eri epohhidest ja teoseid, mis on taasloodud vaipadena. Seas on portreed Heydar Alijevist, heliloojatestGara Garayevist ja Dmitri Šostakovitšist, muusik Mstislav Rostropovitšist, samuti rahvakunstniku enda tuntumad teosed, nagu "Aidan", "Hommik. Abšeron", "Keroglu", abšeroni triptühhon "Atyašgyah", "Kaspia meri täna", "Neitsitorn" jt. Näitus oli avatud kuni 8. novembrini.[24]
Aserbaidžaani postmark, 2012
Tähtsündmusi
29. juunil 2012 Heydar Alijevi palees toimunud Crans Montana Foorumi pidulikul avamisel osalesid Aserbaidžaani president Ilham Alijev, Gruusia president Mihheil Saakašvili, Makedoonia president Đorge Ivanov, Montenegro president Filip Vujanović, samuti välisriikide avaliku elu tegelasi, intellektuaale ja parlamendiliikmeid.
3. juulil 2012 saadeti Londoni suveolümpiamängudele Aserbaidžaani delegatsioon. Tseremoonia külaliste hulgas olid Aserbaidžaani Vabariigi ja rahvusliku olümpiakomitee president Ilham Alijev ning tema abikaasa Mehriban Alijeva. Fuajees oli Aserbaidžaani olümpialiikumist kujutavad fotobännerid ja president Ilham Alijev esines kõnega.[25]
2. ja 3. novembril 2013 esines kultuurikeskuses Moskva muusikateater Helikon-Opera vene rahvaartisti ja ooperilavastaja Dmitri Bertmani juhatusel. Esimesel päeval andis Helikon-Opera galakontserdi "Kestev armastus", mille programmi kuulusid Marilyn Monroe, Tina Turneri, Elton Johni, Celine Dioni ja Whitney Houstoni lüürilised ning mitmed The Beatlesi laulud. Järgmisel päeval esitas teater itaalia helilooja Umberto Giordano ja D. Bertmani lavastatud ooperi "Siberis". Ooper jutustab kahe noore armastusest, mis algab keiserlikusPeterburis ja lõpeb traagiliselt sunnitööga Siberis.[26]
↑ 11,011,111,2Heydar Aliyevi keskus [Центр Гейдара Алиева], Heydar Aliyevi sihtasutus (fond). Vaadatud 20.3.2017. (vene, inglise ja aserbaidžaani keeles)
