Paljud Gebhardti teosed on usulistel teemadel. Neid iseloomustab sügav ja jõuline varjundirohke usutunnetus. Sageli matkis ta neis 15.-16. sajandi hollandi ja saksa meistreid mitte üksnes keskkonna ja rõivastuse, vaid ka figuuride kujutuslaadi poolest[1]. Tema maalide ilu ja idealiseeritus tõid talle nii imetlejaid kui ka vastaseid.
Reformatsiooni teemat kajastab maal "Reformaator töös" (1877, Leipzigi muuseum), samuti maalid "Usuline vaidlus", "Saksa majaperenaine" ja "Kloostrikooli õpilane". Kunagises tsistertslastekloostrisLokkumi kloostrirefektooriumisWunstorfis võib näha kuut seinamaali Gebhardti sarjast "Stseenid Kristuse elust" (1884–1891). Tema peateos, viis samateemalist seinamaali, asub Düsseldorfi Rahukirikus (Friedenskirche), kus maalide sissepühitsemisel 1907. aastal osales keiser Wilhelm II.
Gebhardt maalis ka palju suurepäraseid portreid (osa neist on eksponeeritud FirenzesUffizi galeriis), muuhulgas 15.-16. sajandi usureformaatoritest ja teadlastest (Johannes Müllerit ehk Regiomontanust ja Bernhard Waltherit kujutab maal "Pendlivõnked" (1874)). Ta sai kuldmedaleid Berliinist (Berliini Kunstinäituse suur kuldmedal), Dresdenist, Münchenist, Viinist ja Pariisist ning oli Antwerpeni, Berliini, Brüsseli, Müncheni ja Viini akadeemia liige.
Gebhardti loodud on Narva Aleksandri Suurkiriku kolmest altarimaalist keskmine, mis kujutas ristilöömist; selle kinkis kogudusele Kreenholmi manufaktuuri direktor J. Prowe. Tallinna toomkirikus altarimaali "Kristus ristil" koopia tundmatult kunstnikult on Risti kirikusHarju-Ristil. Pärast tema surma, 1926. ja 1938. aastal, toimusid Gebhardti isikunäitused ka Tallinnas.
Teoseid
Gebhardti tähtsamate piibliteemaliste teoste sekka kuuluvad:
"Rikas mees ja vaene Laatsarus" (1865, Crocker Art Museum Sacramentos)