Klooster

Cluny klooster

Asta Nørregaard, "Jõuluöö missa prantsuse kloostris" (1889)

Klooster (ladinakeelsest sõnast claustrum – 'suletud paik') on välismaailmast eraldatud piirkond, kus pühendutakse ühisele vaimsele praktikale.^[1].

Kloostri alal paiknevad tavaliselt sakraalhooned (kirikud, kabelid, templid või muud sakraalehitised), aga ka elu- ja olmehooned vm otstarbega ehitised, nagu raamatukogu, kohad mediteerimiseks, eraldumiseks või õppetööks, laoruumid, töökojad, köögid jmt. Kloostri arhitektuur on vastavuses ühiselulise korraldusega ja selles on igal hoonel ja detailil oma kindlaksmääratud tähendus^[2].

Kloostriks võidakse nimetada ka seal tegutsevat kogukonda kui institutsiooni^[3][4] (näiteks kui kõneldakse Cluny kloostrist kui suure usulis-poliitilise uuendusliikumise keskusest, siis ei mõelda hoonestust).

Läänemaailmas on tuntud kristlikud, katoliku ja õigeusu traditsioonide kloostrid. On olemas üksikuid oikumeenilise suunaga kloostrikogukondi, näiteks Taizé vennaskond. Aasia religioonides, näiteks budismis, hinduismis ja džainismis on oma kloostritraditsioon, läänemaisega võrreldav ja sellest ajalooliselt varasem, koos oma ühishoonete ja palve- ning meditatsioonikeskustega.

Legaaldefinitsioon: "Klooster (Kirikute ja koguduste seaduse mõistes) on ühte usku tunnistavate füüsiliste isikute vabatahtlik ühiseluline ühendus, kes tegutseb vastava kiriku või iseseisva põhikirja alusel ja valitud või nimetatud kloostriülema juhtimisel."[5]

Ajalugu

Kloostritraditsioon Aasia religioonides

Mani Rimdu festival budistlikus kloostris Nepalis 2022. aastal

Esimesed teated kloostritraditsioonist pärinevad 1. aastatuhandest eKr tänapäeva India ja Nepali aladelt.

Hinduismis on teada 1. aastatuhande teisest poolest eKr pärinevaid kloostreid nimetusega matha (sanskriti keeles मठ maṭha), mis olid esialgu tugevasti seotud advaita-vedaanta traditsioonidega^[6].

Umbes samal ajal kujunesid esimesed budistlikud kloostrid, vihaarad (sanskriti ja paali keeles vihāra 'peatuspaik'), nii pühendunute ja maailmast eraldunute asupaiga kui ka institutsiooni tähenduses, mis olid Buddha ja tema järgijate pikemaajalised peatuspaigad vihmaperioodil. Püsivamatest peatuspaikadest kujunesid ajapikku kloostrid ja õppeasutused.^[7]

Kuna hinduistlikud ja budistlikud kloostrid tekkisid enam-vähem samal ajal, siis pole selgust, kas ja kuidas nad üksteisele eeskujuks võisid olla.

Džainismis on kloostreid teada alates 5. sajandist eKr ja nende nimetus on laenatud budismist ('vihaara').

Kristlik kloostritraditsioon

Kloostritraditsioonile varakristluses eelnes eremiitide eraklik jumalateenimine linnadest eemal, Süüria, Egiptuse ja Väike-Aasia kõrbe- ja mägialadel. Esimesed kristlikud kloostrid tekkisid 2. sajandil, need koosnesid eremiitide hüttidest ja tagasihoidlikest ühisruumidest. Idakristluse munkluse isaks ja õpetajaks peetakse Antonius Suurt. Pärast Milano edikti 313. aastal kasvas munkade arv. Nendesse piirkondadesse tekkisid terved kogukonnad, kus püüti üksteist askeesiga ületada. Vanima Lääne kloostrireegli kirjutas Benedictus Nursiast (benediktlased) ja see sätestas kloostrikompleksi ehitusliku standardi, mida järgitakse laiades joontes tänapäevani (väiksemaid sisulisi muudatusi tegid tema reeglitesse hiljem kartuuslased, tsistertslased ja kerjusmungaordud, veel hiljem jesuiidid). Tekkisid kloostrid oma ühiselureeglitega.

Tänapäeval on kloostrid katoliku ja õigeusu kirikus, samuti vanades oriendikirikutes. Protestantlikus kirikus kloostreid ei ole.

Muud usundid

Ehkki koraan eitab kloostri tähtsust, on islamimaailmas kloostritraditsiooni sugemeid sufismis.

Taoismis on kloostri (või ka templi) nimetuseks guan (hiina keeles 觀 'vaatlema, jälgima, uurima')^[8] ning kloostrikorraldus sai eriti oluliseks Quanzheni koolkonnas Põhja-Hiinas Jini dünastia ajal (1115–1234).^[9]

Ajapikku kujunesid kloostrid kõikjal olulisteks haridus- ja kultuurikeskusteks.

Läänemaise kloostri põhiplaani eeskujuks on Sankt Galleni kloostri põhiplaan.

Eesti kloostrid

 Pikemalt artiklis Eesti kloostrid

Astmestus katoliku kloostris

• abt
• prior
• vend – meessoost ordukaaslase nimetus katoliikluses, ka üldnimetus munkade kohta
• õde (õeke) – naissoost ordukaaslase nimetus katoliikluses, ka üldnimetus nunnade kohta

Vaata ka

• Athos
• Benedictus Nursiast
• Kloostrite ajalugu
• Eesti kloostrid
• Skiita
• Cluny klooster
• kõrbeisad
• Mongoolia kloostrid
• Taizé klooster
• Popocatépetli kloostrid
• Kloostrimõis
• Vihaara
• Kloostriaed

Viited

1. Klooster. - EKSS
2. Kunstileksikon. Eesti Klassikakirjastus, 2001
3. Kirikute ja koguduste seadus. 1. peatükk. Üldsätted: §2 lg 5
4. Kirikute ja koguduste seadus. 1. peatükk. Üldsätted: §6 lg 1
5. Kirikute ja koguduste seadus §2 lg 3
6. Encyclopædia Britannica Online 2009.
7. Ida mõtteloo leksikon. [1]
8. Ida mõtteloo leksikon. [2]
9. "Quanzhen Tradition". British Taoist Association.

Kirjandus

• "Klooster 980–1130." Raamatus: Georges Duby. "Katedraalide aeg. Kunst ja ühiskond 980–1420. Tallinn, Kunst 1999. Prantsuse keelest tõlkinud Tatjana Hallap, värsid tõlkinud Harald Rajamets. Lisatud illustratsioonide kommentaarid ja isikunimede register. 440 lk. ISBN 5-89920-200-9.