Johann Bernhard von Gebhardt (3. juuni 1764 Wehlau Ida-Preisimaa – 1. aprill 1845 Tallinn) oli Eesti vaimulik.
Sündis Wehlaus Ida-Preisimaal (praegu Znamensk, Kaliningradi oblastis). Õppis Wehlau koolis. Immatrikuleeriti Königsbergi ülikooli 8. detsembril 1781, oli kohal veel 1785. Sai tööle Tallinna linnakooli aastal 1789, kooli rektoriks 1792.
Kutsuti Tallinna Niguliste koguduse diakoniks 3. oktoobril 1795, ametisse ordineeriti 28. novembril 1795. Oli Tallinna Niguliste koguduse diakonõpetaja aastatel 1795–1809. Tallinna Niguliste koguduse ülemõpetajaks sai aastal 1809, emeriteerus aastal 1842. Tallinna linnakonsistooriumi assessoriks sai aastal 1819, Tallinna koolikolleegiumi liikmeks sai aastal 1833[1].
Isiklikku
Tema poeg Carl Bernhard von Gebhardt oli Tõstamaa Maarja koguduse õpetaja, teine poeg Ferdinand Theodor von Gebhardt (ja tema poeg Peter Bernhard Ferdinand von Gebhardt) olid Järva-Jaani Ristija Johannese koguduse õpetajad. Poja Ferdinand Theodori teine poeg Eduard Karl Franz von Gebhardt oli maalikunstnik ja Düsseldorfi Kunstiakadeemia professor. Tema väimees Jakob Johann Gonsior oli Tallinna raehärra.
Viited
- ↑ Liivi Aarma Põhja-Eesti vaimulike lühielulood 1525-1885 Tallinn 2007
