Aleksander I (ladina Alexander; kreeka keeles Ἀλέξανδρος 'meeste kaitsja') oli kuues paavst.
Tema ametiaja kohta puuduvad tolleaegsed allikad. Varasemad allikad annavad tema ametiaja pikkuseks 7–10 aastat. "Liber Pontificalise" järgi valitses ta 8 aastat 5 kuud ja 2 päeva. Tänapäeval on tunnustatud seisukoht, et tema ametiaeg kestis 10 aastat.
"Liber Pontificalise" järgi oli ta pärit Roomast Caput Tauri piirkonnast ja tema isa nimi oli samuti Alexander. Ta oli Plutarchose ja Plinius Noorema õpilane.
Traditsiooni järgi sai ta paavstiks 20- või 30-aastaselt. Aleksander I sätestas "Liber Pontificalise" järgi kodude õnnistamise soolatud veega. Ta sätestas missakaanonis osa, mis algab sõnadega "Qui pridie" (eesti keeles "Oma kannatuste eelõhtul"). Talle kuulub ka nõue, et hostia peab olema tehtud hapnemata tainast.
Ta ordineeris kuus presbüterit, kaks diakonit ja viis piiskoppi. Talle on omistatud üks teos, kuid kirikuloolased ei pea selle autoriks teda.
"Liber Pontificalise" järgi suri ta märtrina koos presbüter Eventiuse ja diakon Theodorusega. Aleksandril olevat Via Nomentanal pea maha raiutud. 834 viidi tema reliikviad Freisingisse. 1855 leiti tema väidetava martüüriumipaiga lähistelt Alexandri, Eventuluse ja Theodoluse nimedega hauakrüpt, mis seostati paavstiga.
Aleksander I austatakse katoliku ja õigeusu kirikus märtri ja pühakuna. Tema mälestuspäev on 3. mail.
Kirjandus
Välislingid
