Nad käisid koos enamasti üle nädala aastatel 1922–1936, seni kuni üks vihane kraadiõppur Schlicki surnuks tulistas. Paljud ringi liikmed lahkusid Austriastaustrofašismi mõju ajal või pärast anšlussi.
Aastal 1921 sai Hahn Viini Ülikoolis matemaatikaprofessoriks. Kui 1922 vabanes induktiivsete teaduste professori koht, saavutas Hahn Moritz Schlicki kutsumise sellele kohale. Sellest saigi päris Viini ring alguse. Schlick korraldas kutsutud osalejatega ringiga seminari ning selles osalejate ringi hakatigi kutsuma Viini ringiks.
Manifestil on lisa, mis loetleb 14 Viini ringi liiget. Järgneb kaasatundjate nimekiri, milles on muuhulgas Ramsey ja Reichenbach. Et Reichenbach töötas Berliinis, ei saanud ta ringi otseselt kuuluda, kuid ta jagas Viini ringi liikmete huvisid ja vaateid. Kaasatundjate nimekirjale järgneb teadusliku maailmavaate juhtivate esindajate aunimekiri, mis sisaldab ainult Albert Einsteini, Bertrand Russelli ja Ludwig Wittgensteini nime.
Aastal 1930 hakkas ilmuma Viini ringi ajakiri Erkenntnis ('Tunnetus'), mida toimetasid Carnap ja Reichenbach.
Paljud ringi liikmed olid juudid. Ka neil ringi liikmetel, kes olid "aarjalased", olid liberaalsed või sotsialistlikud vaated, mis olid natsistidele vastukarva. Peale selle ohustas Viini ringi "teaduslik maailmakäsitus" natsistide rassiteooriaid. Kõik see tegi Viini ringi seisundi pärast natsistide võimuletulekut 1934 ebakindlaks.
Viini ringi kõige vasakpoolsem liige oli Otto Neurath, kes oleks pärast natside võimuletulekut kindlasti arreteeritud, kuid ta viibis sel ajal Moskvas ning Austriasse enam tagasi ei pöördunud.
Pärast Schlicki mõrvamist 1936 lahkus enamik Viini ringi järelejäänud liikmeid kiiresti USA-sse ja Suurbritanniasse. Nii levisid nende ideed ingliskeelsetes maades. Sellele aitasid kaasa ka mõned USA ja inglise filosoofid, kes olid käinud kohapeal Viini ringi ideedega tutvumas. Nende seas olid Willard Van Orman Quine ja Alfred Ayer.
Ringi töökord
Ring käis koos üle nädala neljapäeviti Viini Ülikooli L-kujulise matemaatika- ja füüsikahoone Boltzmanngassel asuva tiiva esimesel korrusel. Kohalviibijate arv ületas harva 20. Seisti väikeste rühmadena juteldes, kuni Schlicki käteplaksutamise peale võeti istet. Mõnikord luges Schlick ette mõne kirja, mis puudutas ringis arutatavaid küsimusi. Tema korrespondentide seas olid Albert Einstein ja Bertrand Russell. Mõnikord teatas ta (eriti Suurbritannias) ilmuvatest publikatsioonidest ja lubas teha mõne põhjal ettekande või palus seda teha mõnel vabatahtlikul. Mõnikord tutvustas ta mõnd Viinis viibivat külalist. Järgnes arutelu eelmisel koosolekul väljapakutud teemal või kellegi ettekanne tema käsilolevast tööst.
Schlick oli arutelude moderaator ja stimuleeriv osavõtja.
Kunagi ei võetud jutuks poliitika- ega majandusprobleeme.
Viini ringile avaldas suurt mõju ka revolutsioon füüsikas, mis seisnes relatiivsusteooria ja kvantmehaanika tekkes. Palju arutati füüsikafilosoofia probleeme, näiteks aja ja ruumi loomust relatiivsusteooria valguses ja kvantmehaanika paradokse. Mitmed füüsikud (sealhulgas Albert Einstein ja Werner Heisenberg) olid tol ajal Viini ringi filosoofiale lähedastel filosoofilistel positsioonidel. Schlick oli Einsteini hea sõber ning neil oli ulatuslik kirjavahetus relatiivsusteooria filosoofilise tõlgendamise üle.
