Vares

See artikkel räägib perekonnast; liigi kohta vaata artiklit Vares (liik); perekonnanime kohta vaata artiklit Vares (perekonnanimi)

---

Vares
Mustvares
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia
Hõimkond	Keelikloomad Chordata
Klass	Linnud Aves
Selts	Värvulised Passeriformes
Alamselts	Laululinnud Passeri
Infraselts	Corvida
Sugukond	Vareslased Corvidae
Perekond	Vares Corvus Linnaeus, 1758

Vares (Corvus) on lindude perekond vareslaste sugukonnast.

Varesed elavad kõigil mandritel, välja arvatud Antarktikas ja Lõuna-Ameerika lõunaosas.

Hakk (Corvus monedula)

Künnivares (Corvus frugilegus)

Ronk (Corvus corax)

Hallvares (Corvus cornix)

Liigid

Vareste liikide ja alamliikide eristamises pole üksmeelt. Vareseliike on üle 60. Teada on üle 10 väljasurnud liigi, kellest enamik on välja surnud inimtegevuse tagajärjel.

• 2012. aasta seisuga klassifitseeritakse varese perekond järgmisteks linnuliikideks^[1]:

• Corvus albicollis – kaelusronk
• Corvus albus – pugalronk
• Corvus bennetti – kõnnuvares
• Corvus brachyrhynchos – ameerika vares
• Corvus capensis – aafrika künnivares
• Corvus caurinus – loodevares
• Corvus corax – ronk (kaaren)
• Corvus cornix – hallvares
• Corvus corone – mustvares
• Corvus coronoides – halavares
• Corvus crassirostris – etioopia ronk
• Corvus cryptoleucus – asteegi ronk
• Corvus culminatus
• Corvus edithae – väike-kõrberonk
• Corvus enca – salenokk-vares
• Corvus florensis – florese vares
• Corvus frugilegus – künnivares
• Corvus fuscicapillus – pruunpea-vares
• Corvus hawaiiensis – havai vares
• Corvus imparatus – mehhiko vares
• Corvus insularis – melaneesia vares
• Corvus jamaicensis – jamaika vares
• Corvus kubaryi – mariaani vares
• Corvus leucognaphalus – haiti vares
• Corvus levaillantii – džunglivares
• Corvus macrorhynchos – suurnokk-vares
• Corvus meeki – bougainville'i vares
• Corvus mellori – eukalüptivares
• Corvus minutus
• Corvus moneduloides – hakk
• Corvus nasicus – kuuba vares
• Corvus orru – viljavares
• Corvus ossifragus – kalavares
• Corvus palmarum – palmivares
• Corvus rhipidurus – lühisaba-ronk
• Corvus ruficollis – kõrberonk
• Corvus sinaloae – sinaloa vares
• Corvus splendens – õuevares
• Corvus tasmanicus – tasmaania vares
• Corvus torquatus – kaelusvares
• Corvus tristis – paapua vares
• Corvus typicus – sulawesi vares
• Corvus unicolor – banggai vares
• Corvus validus – pikknokk-vares
• Corvus violaceus – filipiini vares
• Corvus woodfordi – valgenokk-vares

Eesti liigid

Eestis elavad järgmised vareseliigid:

• hakk (Corvus monedula)
• künnivares (Corvus frugilegus)
• hallvares (Corvus cornix)
• ronk ehk kaaren (Corvus corax)

Fossiilsed varesed

Vareslaste sugukonda kuuluva perekonna Miocorvus säilmeid on leitud Prantsusmaalt 17 miljoni aasta vanustest miotseeni kihtidest. See perekond on varestele lähedane. Veel pole teada, kas see perekond on vareste eellane või põhjustab sarnasusi konvergents.

Varese perekonda kuuluvate väljasurnud liikide säilmeid on leitud miotseeni ja pliotseeni piirilt.

Süstemaatika

Esimesena kirjeldas vareste perekonda Carl von Linné 1758. Tema kirjeldas perekonda küll mõnevõrra laiemana, arvates sinna ka näiteks haraka.

Tänapäeval ei eksisteeri head vareslaste jaotust alamperekondadesse. Üldiselt arvatakse, et samas maailmajaos elavad vareseliigid peaksid üksteisega lähemalt sugulased olema, mistõttu vareseid rühmitatakse maailmajagude järgi, aga eriti Austraalia ja Okeaania vareste kohta võib see oletus ekslik olla.

Toitumine

Elupaiga ja toidu suhtes pole varesed nõudlikud. Enamasti on nad segatoidulised ja kõigesööjad. Seetõttu on mitu vareseliiki hästi kohanenud inimtegevusega, elades linnades ja toitudes inimtegevuse jäätmetest. Talviti rändavad mitmed varesed linnadesse, kus näiteks hakk, hallvares ja künnivares moodustavad seltsinguid.

Mõistus

Vareste aju ja kehamassi suhe on umbes võrdne ahvide ja koerte omaga, jäädes siiski maha inimesest. Vareslaste pojad kasvavad kaua aega vanematega koos ja võivad õppida oma vanematelt, aga parvelindudena ka teistelt lindudelt. Mitmel vareslaste liigil on keeruline parvesisene hierarhia. Seetõttu on varesed õppimisvõimelised ja taibukad linnud.

Iisraelis on täheldatud, et varesed pillavad vette leivakoorukesi, kasutades neid kalasöödana. Uuskaledoonia vareseid on nähtud viskamas pähkleid ja seemneid maanteele, et need autorataste all puruneksid. Austraalia varesed on õppinud sööma mürgiseid aagasid, kelle nahk on mürgine. Selleks tuleb konn selili keerata: kõhualusel õrnal nahal mürginäärmeid pole.

Juba antiikajast, Aisopose valmidest peale on vareseid kujutatud nutikate lindudena, nii ka eesti rahvaloomingus.

Vaata ka

• varesepäev

Viited

1. Référence Congrès ornithologique international : Corvus, Veebiversioon (vaadatud 06.11.2013) (inglise keeles)

Kirjandus

• Vareste massiline hävitamine Palal. / Postimees 21. mai 1935, lk 6.
• Aitsam, Viio. Varesed võtavad võimu. / Maaleht, 3. august 2006
• Lodjak, Jaanis. Probleemsed linnuliigid linnamaastikus. / Haridus 9–10/2008

Välislingid

• Crows. Crows: Species Information and Photos