Miotseen on kronostratigraafiline üksus (ladestik) ning geokronoloogiline üksus (ajastik). Miotseen vastab ajavahemikule 23,0...5,3 miljonit aastat tagasi.
Miotseen kuulub Neogeeni ajastusse, olles selle vanimaks ajastikuks. Miotseenile eelneb Oligotseen ning järgneb Pliotseen.
Miotseeni lademed (ead) vastavalt Rahvusvahelise Stratigraafia Komisjoni järgi:
| Messinia
|
(7,246 – 5,332 MAT)
|
| Tortoni
|
(11,608 – 7,246 MAT)
|
| Serravalli
|
(13,65 – 11,608 MAT)
|
| Langhi
|
(15,97 – 13,65 MAT)
|
| Burdigali
|
(20,43 – 15,97 MAT)
|
| Aquitani
|
(23,03 – 20,43 MAT)
|
Mandrite triiv Aafrika ja Euraasia vahel
Neogeenis oli Alpi mäestiku tekkimise kõrgperiood. Aquitanis (21–23 MAT) moodustasid tänapäeva Araabia meri ja Vahemere idaosa Tethyse ürgookeani. Aafrika ja Euraasia vahel ühendust ei olnud. Burdigalis umbes 17–18 MAT oli kitsas ühendustee, mille kaudu migreerusid mõned imetajad, näiteks Dionysopithecus (Dionysose inimahv). Tõestusmaterjali on saadud Hiina ja Vietnami leiukohtadest. Langhis umbes 14–15 MAT tekkis laiem ühendus Aafrika ja Euroopa vahel ja Aafrikast rändasid välja inimahvlased. Fossiilsete leidude põhjal arvatakse, et 13–7 MAT ei olnudki Aafrikas inimahve. Fossiile on leitud sellest ajast hulgaliselt Euraasiast.
Vaata ka
