VSDTP VI kongress oli 1917. aasta juulis Moskvas toimunud ülevenemaaline bolševike parteiorganisatsioonide kogunemine, mis toimus terava võimuvõitluse olukorras pärast Veebruarirevolutsiooni bolševike, esseeride ja menševike vahelise ajutise koostöö tingimustes.
Alates VI kongressist kuni Nõukogude Liidu lagunemiseni toimusid kõik VSDTP ja NLKP kongressid Moskvas.
Kongressi VSDT(b)P Keskkomitee
VSDTP VI kongressil 3. augustil 1917 valitud VSDT(b)P Keskkomitee:
VSDT(b)P Põhja-Balti oblasti komitee esindus
Eestimaa kubermangu bolševikke esindasid VI kongressil VSDT(b)P Põhja-Balti komitee saadikud Ivan Rabtšinski ja Kovvi.
Väljavõte nende esitatud ülevaatest Eestimaa bolševike tegevusest:
„VSDTP VI kongressi protokollid
Tallinna bolševike organisatsioon
- Põhja-Balti oblasti sotsiaaldemokraatide (bolševike) organisatsiooni, kuuluvad Eestis 6500 liiget.
- а VSDTP (bolševike) Tallinna oprganisatsioon.
- Esseerid, menševikud-internatsionalistid, rahvasotsialistid, radikaalsotsialistid ja muud tähtsusetud organisatsioonid.
- Organisatsioon on bolševistliku suunitlusega, aga pärast 3.–5. juulit on esseeridest ja mensevikest moodustunud Nõukogus internatsionalistide grupp, kellega bolševikud on mehaanilises kontaktis. Hääletavad koos bolševikega.
- Esseere on Eestis umbes 5000, menševikke umbes 400, rahvasotsialiste umbes 200, internatsionaliste nõukogus 24.
- Tööliste arv on umbes 70 000 inimest (Eestimaa kubermangus).
- Tallinnas – 2960 inimest, kogu maal kokku aga 7000 inimest.
- Enne konverentsi oli Tallinnas toetajaid samapalju, aga kui palju on jäänud samale positsioonile on võimalik välja selgitada ainult peale konverentsi. Kokku oli maal ligi 5000 inimest.
- Tööd viiakse läbi: tööliste seas – peamiselt, talupoegade, madruste ja soldatite seas.
...
- 12. Töö viiakse läbi peamiselt sunnitöölt vabanenud ja emigratsioonilt pärit intelligentsi abil (umbes 10 inimest), st vanade töötajate poolt, organisatsioonilist tööd viiakse läbi põhiliselt töölistega.
- 13. Olemas on ajaleht Tööline eesti keeles, Maatamees eesti keeles ja antakse välja Utrennaja zvezda vene keeles - kinni pandud Kiire ja Utro pravdõ asemel.
- 14. Esseerid annavad välja eesti keeles ühte ajalehte Töö Lipp ning antakse välja ka ajalehte Tööliste ja Sõjaväelaste Saadikute Nõukogu Teatised («Известия Совета рабочих и военных депутатов»).
- 15. Tööline («Рабочий») antakse välja koguses 6000 eksemplari igapäevaselt, Мааtamees - 4000 ja Utrennaja zvezda - 3000 eksemplari.
...
- 18. Liberaalne ajaleht Päevaleht (1905) eesti keeles, ilmub 40000 eksemplari.
- 19. Hiljuti omandatud oma trükikoda on väike, alles paigaldadakse. Võib trükkida brošüüre. On välja antud lendlehti ja ms.
- 20. Vahendid; peamiselt liikmemaksud, trükikoja jaoks tehti päevakorjandus parteiliikmete seas ja annetustekogumine tööliste seas.
- 21. (Bolševike) osa Tööliste ja Sõjaväelaste Saadikute Nõukogus suureneb märgatavalt. Praegusel hetkel on bolševike arv 70 inimest. Kui ümbervalimine oleks läbi viidud õigesti, oleks alust oodata absoluutset enamust. Peaaegu kõik töölisorganisatsioonid saadavad bolševikke (saadikuid), aga soldatid esseere ja menševikke.
- 22. Esseerid-menševikud, kasutud.
...
- 25. Nõukogu mõju on veel väga suur, kuid silmnähtavalt väheneb.
- 26. Kahtlemata, toetudes demokraatiale Tallinnas, sekkuvad kõigisse antidemokraatlikesse väljaastumistesse ja linnavalitsuse, komissari, miilitsa staabi otsustesse jne. Üldised ja tõsisemad otsuseid ei võeta vastu ilma Nõukoguta veel.
- 27. Seni ei ole seda rolli veel märgata formaalsest küljest, kuid omades ainulaadset mõju töölismassidele, faktiliselt näiteks lõhkus kodanliku Eesti kongressi kavad läbiviies demonstratsiooni ja Eestimaa kongress kuulutas ennast nõuandvas tähenduses, s.t. pidi tunnistama valimiste ebademokraatlust. Partei otsesel mõjutamisel kõrvaldati polku määratud komissar jne.
- 28. Valimiste tulemused selguvad 6. augustil (1917).
- 30. Miilitsa eesotsas on menševik, aga miilits ise on organiseeritud osaliselt töölistest ja põhineb täiskohaga osalemisel. Ta ei ole eriti organiseeritud ning elanikkond suhtub nendesse ükskõikselt.
- 31. Kõigis ameti- ja töölisorganisastioonides on kõige suurem mõju meie parteil.
- 33. Põhiliselt loengud, miitingud, töö madruste ja sõjaväelaste klubides, organisatsioonides ja parteiorganites.
- 40. Suhtumine 3.–5. juuli sündmustesse:
- а) Meie organisatsioonis – üpris kaasatundlik ja entusiastlik meeleolu.
- б) Nõukogudes – äraootav.
- в) Töölised – pingeline-kaasatundlik, aga mitte ühtlane esseeride ja menševike selgitustöö tõttu.
- г) Soldatid – arglikud ja määratlemata; madrused – negatiivne, vastavalt ilmale tugevalt pooldav.
- д) Elanikkond – argpükslik.
- 41. Sündmuste mõju meie organisatsioonile.
- 1. Läbiotsimine ajalehtede Kiir ja Utro pravdõ toimetustes, millega kaasnes toimetustega samas majas asuvate ametiühingute kappide lõhkumine.
- 2. Vahistati ajalehe Kiir toimetaja ja hiljem vabastatud; oli katsed saata rindele bolševikest sõdureid ja madruseid, kuid meie organisatsiooni mõjutamisel need katsed ei omanud mõju, kuna Nõukogu ja muud organisatsioonid avaldasid protesti.
- Andmeid edastasid saadikud: I. Rabtšinski, Kovvi 2/VIII-17 a.“
– Архив НМЛ, ф. 38, on. 1, Печатайся впервые ед. хр. 7-а, л. 75, "[1]"
Viited
