Tuttpütt on püttidest suurim liik. Peas on tal kaks tutti, mille moodustavad suled. Kaela ülaosa ümbritseb tumepruun kohev vööt. Hea ujumisvõimekus tuleb jalgade paiknemisest, need on rohkem keha tagaosas kui paljudel teistel lindudel.
AlamliikPodiceps cristatus cristatus on Eestis tavaline haudelind. Eesti tuttpütid veedavad talve Lõuna-Euroopas.
Tuttpüti pesitsusaegset arvukust hinnatakse 2000–3000 paarile, talvist arvukust 30–300 isendile[2].
Paljunemine
Tuttpüti paaritumisrituaal on tähelepanuväärne: sellega kaasnevad omapärased tantsud ja häälitsused. Tuttpütt pesitseb vee piiril, sest maal kõndimine tekitab jalgade asendi tõttu probleeme. Pooleldi üleujutatud pesa ehitatakse kaisla- või pillirootihnikusse, kus on hädaohu korral kõige kergem varju leida. Tavaliselt muneb emane 2 muna. Väikesi vöödilisi poegi kannavad vanemad mõnikord seljal.
Kaitse
Tuttpütt ei kuulu Eestis kaitstavate lindude hulka.
Muts, E. 2009. Perekonna Podiceps kaks võrratut liiget: perssjalg ja punasilmne sukelduja. Eesti Loodus 1: 20–23. [1] (Artikli pealkirjas mõeldakse perssjala all tuttpütti)
Strategi Solo vs Squad di Free Fire: Cara Menang Mudah!