Eesti linnuharulduste komisjon loodi 1977. aastal, sisuline töö algas 1980. aastal. Komisjon kinnitab Eestis kohatud uute ja haruldaste linnuliikide vaatlused ning peab Eesti linnuliikide nimekirja.[3]
1988. aastast annab EOÜ välja eestikeelset ajakirja Hirundo. Ajakiri ilmub kaks korda aastas.[3]
1993. aastal ilmus esimene "Eesti linnuatlas". Atlase ettevalmistustööd algasid 1976. aastal, välitöid tehti aastatel 1976–1980, rahastus saadi 1991. aastal tänu Hollandi linnukaitsjatele. Aastal 2018 ilmus "Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus", mille välitööd toimusid aastatel 2003–2009 ja kus osales üle 800 vabatahtliku.[3]
2008. aastal hakkas EOÜ välja andma teabelehte Tiirutaja, mis ilmub neli korda aastas.[3]
2010 – SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse auhind Aasta Sipelgas: Eesti Ornitoloogiaühingu projekt "Aasta lind 2009 – kodukakk", teose "Haudelindude levikuatlas" koostamine, ajakirja Hirundo ja linnuhuviliste teabelehe Tiirutaja väljaandmine[10]
2012 – aasta keskkonnategu: Eesti Ornitoloogiaühingu projekt "Linnuõpe loodusainete õpetajatele"[11]
↑ 3,003,013,023,033,043,053,063,073,083,093,10Juhani Püttsepp (2021). Kas on linnukesel muret? Pilte ja kilde linnuvaatlustest, Eesti Ornitoloogiaühingu saja-aastasest tegevusest. Eesti Ornitoloogiaühing.
↑"EKO liikmed". Eesti Keskkonnaühenduste Koja koduleht. Vaadatud 04.11.2022.