Teib on levinud EuroopasPüreneedest ja Alpidest põhja ja ida pool, Krimmis ja Kaukaasias kuni Siberi jõgede ja järvedeni, välja arvatud Vaikse ookeani vesikond. Sellel levialal eristatakse kolme alamliiki: euroopa teib (Leuciscus leuciscus leuciscus), baikali teibi (Leuciscus leuciscus baikalensis) ja kirgiisi teibi (Leuciscus leuciscus kirgisorum). [1]
Teib elutseb kiire vooluga jõgedes ja ojades, läbivooluga järvedes ja rannikumeres[1]. Ta on parvekala, kes suuri rändeid ei soorita[1]. Ta on poolsiirdekala, kes kevadel tõuseb kudemiseks massiliselt jõgedesse ja ojadesse.
Sageli seltsib ta teiste sama perekonna liikide, näiteks turva ja säinaga. See tekitab nende eristamise vajaduse. Turvast erineb teib pärakuuime poolest. Teivi pärakuuim on otsast pisut nõgus, kahe terava nurgaga, hallikas või kollakas, turva pärakuuim seevastu otsast sirge, ümardunud nurkadega ja erepunane. Säinast võib teibi eristada sihvaka keha, suuremate soomuste ja uimede värvuse põhjal: säina kõhuuimed ja pärakuuim on vaarikpunased. [1]
Teivi suu on pool-alaseisune. Ta sööb surusääsklaste ja teiste putukate vastseid ning ränivetikaid. Surusääskede või ühepäevikute masslennu ajal või kui vihm ja tuul ajavad kaldaäärsetelt põõsastelt putukaid vette, tõuseb teib vee pinnakihtija sööb neid putukaid. Muul ajal on teib põhjalähedase eluviisiga. [1]
Euroopa teib võib kasvada kuni 30 cm pikkuseks ja 400 g raskuseks. Suguküpseks saab ta kolmeaastaselt või hiljem, 11–14 cm pikkuselt.
Eestis levinud euroopa teibi leidub Pärnu ja Emajõega ühenduses olevates väiksemates jõgedes, ojades ja järvedes ning riimveelises rannikumeres.
Eestis elutsevatelt teibidelt on leitud 54 liiki parasiite.[2]
