Soomusrongide divisjon

Soomusrongide divisjon (10. veebruar – 22. august 1919) Soomusrongide diviis (22. august 1919 – 1. veebruar 1921)
Soomusrongide divisjoni esimene ülem kapten Anton Irv (siin pildil veel laiarööpmelise soomusrongi nr 1 ülemana) Aegviidu jaamas oma soomusrongi ees (5. jaanuar 1919)
Tegev	10. veebruar, 1919 –
Riik	Eesti
Kuuluvus	Eesti Rahvavägi
Liik	Soomusvägi
Suurus	diviis
Tähtpäevad	29. november
Lahingud	Eesti Vabadussõda Kehra lahing Tapa lahing[1] Tartu vabastamine Kirepi lahing
Ülemad
divisjoni/diviisi ülem	kapten Anton Irv kapten Karl Parts

Soomusrongide divisjon oli Eesti Rahvaväe soomusväe üksus Vabadussõjas. Soomusrongide divisjoni ülemad Vabadussõjas olid kapten Anton Irv ja kapten Karl Parts.

Soomusrongide divisjon formeeriti 10. veebruaril 1919 seni Vabadussõjas eraldi tegutsenud laia- ja kitsarööpmeliste soomusrongide, soomusautode kolonni, soomusrongide divisjoni tagavarapataljoni ja remontrongide ning soomusrongide kuulipilduja kursusest. Ametlikult kinnitati Soomusrongide divisjoni ajutised koosseisud Sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoneri poolt 10. märtsil 1919.

Seoses 3. Diviisi moodustamise ja vägede ümberkorraldamisega Lõunarindel, liideti 27. märtsil 1919 Soomusrongide divisjoniga veel ka Kuperjanovi partisanide pataljon, Kalevlaste Maleva, Scouts-pataljon ning välisuurtükiväge. Nõnda kujunes Soomusrongide divisjonist Vabadussõjas midagi eliitväekoondise taolist.

22. augustil 1919 nimetati Soomusrongide divisjon ümber Soomusrongide diviisiks.

Ajalugu

Laiarööpmeline soomusrong nr 2 Valgas, esiplaanil rongi kuulipildujavagun (2. veebruar 1919)

Laiarööpmelise soomusrongi nr. 3 suurtükiplatvorm

Soomusrongide divisjoni juhtkond Vabadussõja ajal koos merejõudude juhataja Johan Pitkaga. Istuvad (vasakult): Eesti merejõudude juhataja Johan Pitka, Soomusrongide divisjoni ülema kohuseid täitev kapten Anton Irv ja haiglaravil viibiv kapten Karl Parts (1919. aasta kevad-talvel)

Vabadussõja alguses tegutsesid laiarööpmelised ja kitsarööpmelised soomusrongid eri suundadel, ega olnud allutatud ühtsele juhtimisele. Laiarööpmeliste soomusrongide tööd koordineeris kapten Karl Parts (pärast tema haavatasaamist kapten Anton Irv). Kitsarööpmeliste soomusrongide tööd koordineeris kapten Albert Peters.

Pärast Valga raudteesõlme vallutamist 1919. aasta veebruaris, kui soomusrongidele avanesid uued löögisuunad Pihkva-Irboska, Volmari (Valmiera) ja Hopa (Ape), tekkis vajadus hakata rongide tööd koordineerima. 10. veebruaril 1919 koondati kõik soomusrongid ja neid teenindavad remondirongid Soomusrongide divisjoniks, mille koosseisu lülitati ka soomusautode kolonn, soomusrongide divisjoni tagavarapataljon, soomusrongide kuulipildurikursus ja mõned väiksemad allüksused.

10. märtsil 1919 kinnitas sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner Soomusrongide divisjoni ajutise koosseisu, kusjuures divisjoni ülem sai diviisiülema õigused administratiiv- ja distsiplinaaralal. Operatiivselt allusid soomusrongid jalaväediviisi ülematele, kelle vastutusalas nad parasjagu asusid.

Pärast Karl Partsi haavatasaamist 23. jaanuaril 1919 asus soomusrongide juhi kohuseid täitma kapten Anton Irv, kes formeeris ka Soomusrongide divisjoni. Soomusrongide divisjoni staabi formeeris kapten Johannes Poopuu, divisjoni adjutandiks määrati alamleitnant Johannes Eisenberg ja varustusülemaks sõjaväeametnik Mihkel Piperal. Pärast Anton Irve surma sai Soomusrongide divisjoni ülemaks Karl Parts.

Soomusrongide divisjoni juhtkond Vabadussõja ajal Pihkvas. Vasakult: divisjoni ülem alampolkovnik Karl Parts, staabiülem kapten Johannes Poopuu, operatiivadjutant lipnik Aleksander Tilger (august 1919)

22. augustil 1919 nimetati Soomusrongide divisjon ümber Soomusrongide diviisiks. Muutus oli pigem vormiline. Diviisi ülemaks jäi edasi Karl Parts ja staabiülemaks Johannes Poopuu. Diviisiülema abiks nimetati Arnold Hinnom.

Vabadussõja jooksul formeeriti Eestis ühtekokku 6 laiarööpmelist ja 6 kitsarööpmelist soomusrongi (kitsarööpmelist soomusrongi nr 4 formeeriti kaks korda). Soomusrongide diviisi ülemale allusid ka nn löögiosad: Kuperjanovi partisanide pataljon, Kalevlaste Maleva ja Scouts-pataljon, mis tegid Vabadussõjas soomusrongidega koostööd.

1919. aastal saadi Suurbritannialt 4 rasketanki Mk V, millele anti nimed: Päälik, Uku, Wahtula ja Waldaja.

Soomusrongide divisjoni koosseisu kuulunud tagavarapataljoni näol oli tegemist tavalise jalaväeüksusega. Pataljon formeeriti 1919. aasta märtsis Soomusrongide divisjoni ülema kt kapten Anton Irve korraldusel. Väeosa ülesanne oli valmistada ette täiendust soomusrongide meeskondadele. Pataljoni formeerija ja ülem oli staabikapten Emil Kursk. 23. aprillil 1919 sõitis pataljon Lõunarindele ja sai tuleristsed Mõniste juures.

Soomusrongide divisjon

Juhtkond ja organisatsioon

• divisjoni ülema kt kapten, Anton Irv, 23. jaanuar – 27. aprillil 1919 (langes 27. aprillil 1919 Lätimaal Stakelni (Strenči) lähistel)
• divisjoni ülem, kapten Karl Parts, 20. veebruar 1919 – Vabadussõja lõpuni
  • divisjoniülema abi, Albert Peters, 10. veebruar 1919 – 20. märts 1919,
  • divisjoniülema abi, Arnold Hinnom, 20. märts 1919 – 22. august 1919, siis divisjoniülema abi kt. 22. august 1919 – Vabadussõja lõpuni
• staabiülem, kapten Johannes Poopuu, 29. veebruar 1919 – Vabadussõja lõpuni
  • divisjoni adjutant, alamleitnant Johannes Eisenberg
  • divisjoni varustuseülem, sõjaväeametnik Mihkel Piperal
  • divisjoni insener, Eduard Jürgens

Laiarööpmeline soomusrong nr. 6 sügisel 1919. Esiplaanil suurtükivagun "Rummu Jüri"

Laiarööpmelise soomusrongi nr 6 suurtükiplatvorm "Leitnant Sabolotnõi Kartetsch" Valga jaamas (sügis 1919)

Divisjoni väeosad

Laiarööpmelised soomusrongid

• Laiarööpmeline soomusrong nr. 1 (LRSR "Kapten Irw"),
• Laiarööpmeline soomusrong nr. 2,
• Laiarööpmeline soomusrong nr. 3,
• Laiarööpmeline soomusrong nr. 4,
• Laiarööpmeline soomusrong nr. 5, komandant kapten Johan Pitka; alamleitnant Ivar Reinvald (22.3.1919–);
• Laiarööpmeline soomusrong nr. 6.

Kitsarööpmelised soomusrongid

• Kitsarööpmeline soomusrong nr. 1 (KRSR nr 1)
• Kitsarööpmeline soomusrong nr. 2
• Kitsarööpmeline soomusrong nr. 3
• Kitsarööpmeline soomusrong nr. 4 (Viljandi soomusrong)
• Soomusrongide divisjoni tagavara pataljon

Soomusautod

Soomusauto Kalevipoeg

Austin-Putilovets, Peterburi Suurtükiväemuuseumis

• Soomusautode kolonn, kolonni ülem kapten August Nieländer
  • Soomusauto "Estonia"
  • Soomusauto "Tasuja"
  • Soomusauto "Wahur"
  • Soomusauto "Toonela"
  • Soomusauto "Wibulane"
  • Soomusauto "Kalevipoeg", Einar Lundborg
  • Soomusauto "Vanapagan", August Hendrikson
  • Soomusauto "Pisuhänd"
  • Soomusauto "Suur Tõll", "Austin-Putilov" tüüpi soomusauto^[2]

Soomusrongide diviis

Soomusrongide divisjon nimetati 22. augustil 1919 Soomusrongide diviisiks.

Juhtkond ja organisatsioon

• diviisi ülem, kapten Karl Parts
  • diviisi ülema abi Arnold Hinnom
• staabiülem, kapten Johannes Poopuu
  • diviisi adjutant, alamleitnant Johannes Eisenberg
  • diviisi varustuseülem, sõjaväeametnik Mihkel Piperal
  • diviisi insener, Eduard Jürgens

Diviisi väeosad

• Laiarööpmelised soomusrongid: LRSR nr. 1, LRSR nr. 2, LRSR nr. 3, LRSR nr. 4, LRSR nr. 5, LRSR nr. 6,
• Kitsarööpmelised soomusrongid:KRSR nr. 1, KRSR nr. 2, KRSR nr. 3, KRSR nr. 4
• Soomusrongide divisjoni tagavara pataljon
• Soomusautode kolonn: Soomusauto "Estonia", Soomusauto "Tasuja", Soomusauto "Wahur", Soomusauto "Toonela", Soomusauto "Wibulane", Soomusauto "Kalevipoeg", Soomusauto "Vanapagan", Soomusauto "Pisuhänd", Soomusauto "Suur Tõll".
• Kuperjanovi Partisanide pataljon, Kalevlaste Maleva, Scouts-rügement, Võru kaitsepataljon ja välisuurtükiväeosad.

Soomusrongide diviisi reorganiseerimine

Soomusrongide diviis reorganiseeriti pärast Vabadussõja edukat lõppu 1921. aasta 1. veebruarist Soomusrongide brigaadiks; 1923. aasta 1. augustist reorganiseeriti Soomusrongide brigaad kaheks rügemendiks: 1. soomusrongirügemendiks Tapal ja 2. soomusrongirügemendiks Valgas; 1934. aasta 30. novembrist moodustati kahest soomusrongirügemendist üks soomusrongirügement asukohaga Tapal.

Eelnev Soomusrongide divisjon 10. veebruar – 22. august 1919

Soomusrongide diviis 22. august 1919 – 1. veebruar 1921

Järgnev Soomusrongide brigaad 1. veebruar 1921 – 1. august 1923

Vaata ka

• Eesti Vabadussõjas osalenud väeosade loend
• 1. Soomusrongi Rügement
• Soomusrongirügement

• Johan Pitka ("soomusrongide isa" ja "Vabadussõja hing") – üks kesksemaid tegelasi Eesti sõjaväe (muuhulgas ka Kaitseliidu, soomusrongide, soomusautode ja mereväe) organiseerimisel Vabadussõjas
• Karl Parts – Soomusrongide divisjoni ja Soomusrongide diviisi ülem Vabadussõjas
• Julius Kuperjanov – legendaarse endanimelise vabatahtlike väeosa formeerija ja ülem Vabadussõjas
• Jaan Unt – Kuperjanovi partisanide pataljoni ülem Vabadussõjas (pärast Kuperjanovi surma)
• Leopold Tõnson – Kalevlaste Maleva pealik Vabadussõjas
• Otto Tief – Kalevlaste Maleva pealiku abi ja pealiku kohusetäitja Vabadussõjas
• Anton Õunapuu – Kalevlaste Maleva kuulipildujate roodu pealik Vabadussõjas
• Friedrich-Karl Pinka – Scouts-pataljoni ülem Vabadussõjas
• Albert Peters – kitsarööpmeliste soomusrongide ülem ja Soomusrongide divisjoni ülema (kapten Anton Irve) abi Vabadussõjas
• Paul Laamann – kitsarööpmelise soomusrongi nr 2 ülem ja kitsarööpmeliste soomusrongide ülema kohusetäitja Vabadussõjas.
• Arnold Hinnom – Soomusrongide divisjoni ülema abi Vabadussõjas
• Johannes Poopuu – Soomusrongide divisjoni staabiülem Vabadussõjas
• Aleksander Tilgre – Soomusrongide divisjoni operatiivadjutant Vabadussõjas
• Eduard Neps – laiarööpmelise soomusrongi nr 1 (hilisem soomusrong "Kapten Irv") ülem Vabadussõjas
• Jaan Lepp – laiarööpmelise soomusrongi nr 2 ülem Vabadussõjas
• Oskar Luiga – laiarööpmelise soomusrongi nr 3 ülem Vabadussõjas
• Hans Jaakson – laiarööpmelise soomusrongi nr 4 ülem Vabadussõjas
• Reinhold Sabolotnõi – laiarööpmelise soomusrongi nr 1 suurtüki patarei ülem ja Soomusrongide divisjoni suurtükiväe inspektor Vabadussõjas
• Leonhard Pallon – laiarööpmelise soomusrongi nr 2 suurtüki patarei ülem Vabadussõjas
• Jüri Ratassepp – laiarööpmelise soomusrongi nr 1 dessantroodu ülem Vabadussõjas
• Paul Villemi – laiarööpmelise soomusrongi nr 1 jalaluurajate komando ülem Vabadussõjas
• Edvin Reinvaldt – laiarööpmelise soomusrongi nr 2 dessantpataljoni ülem Vabadussõjas
• Hans Oldekop – laiarööpmelise soomusrongi nr 3 dessantpataljoni ülem Vabadussõjas
• Tõnis Kint – laiarööpmelise soomusrongi nr 2 kuulipilduja komando ülem Vabadussõjas

Viited

1. Marina Loštšina, Tapal mängiti läbi linna ajalooline vabastamine Virumaa Teataja, 11. jaanuar 2009
2. "Soomusautod". Originaali arhiivikoopia seisuga 26. märts 2013. Vaadatud 9. novembril 2012.

Kirjandus

Vabadussõja-aegsed mälestused

• Johan Pitka (1993). "Minu mälestused Suure Ilmasõja algusest Eesti Vabadussõja lõpuni 1914–1920". (I trükk 1921)
• "Mälestused iseseisvuse võitluspäevilt. II köide. Vabadussõda 1918–1920" Tallinn: Rahvaülikool, 1930 (Tallinn: Vaba Maa)
• "Eesti eest 2. osa. Mälestused iseseisvuse võitluspäevilt. Vabadussõda 1918-1920" (2014). Tammerraamat. (I trükk 1930)
• Karl Parts (1991). "Kas võit või surm: Mälestusi võitluspäevilt isamaa eest" I – III Tallinn: Aktsiaselts "Printest". (I trükk 1931–1932)
• Arnold Hinnom (2010). "Suur heitlus. Mälestusi rahvusväeosade ajast ja Vabadussõjast" (I trükk 1955)
• Einar Lundborg (2012). "Soomusautoga Eesti Vabadussõjas: minu rindeelamusi 1919-1920" Tallinn, Grenader Kirjastus. (I trükk 1968)
• Edvin Reinvaldt, Tõnis Kint (1972). "Laiarööpmeline Soomusrong nr 2 Vabadussõjas. Soomusronglaste mälestused." Välis Eesti & EMP Stockholm.
• Ilmar Raamot (1975). "Mälestused" [1914-1920. aastate ajaloosündmuste taustal], I köide, Stockholm, Vaba Eesti (II trükk 2013).
• Paul Laamann (1993). "Tõde ei põle tuleski. Ühe Eesti ohvitseri elutee ja sõjamälestused. Paul Laamann: reserv-kapten Vabadussõjaaegse kitsarööpalise soomusrongi nr. 2 ülem" (koostanud Evy Laamann-Kalbus).

Uurimused ja ülevaated

• Jüri Andreller, Eduard Laaman, Johannes Poopuu (2009). "Soomusrongide diviis Vabadussõjas. 1. osa, Punaväe sissetungimine ja väljatõrjumine. 2. osa, Võitlused piiridel" Tallinn: Grenader (I trükk: 1. osa 1923, 2. osa 1929).
• Mati Õun, Tiit Noormets, Jaak Pihlak (2003). "Eesti soomusrongid ja soomusronglased 1918-1941".
• Reigo Rosenthal (2008). "Laidoner - väejuht: Johan Laidoner kõrgema operatiivjuhi ja strateegia kujundajana Eesti Vabadussõjas" Tallinn: Argo.
• Mati Kröönström (2008). "Eesti sõjaväe juhtivkoosseis Vabadussõjas 1918–1920" Tartu Ülikooli Kirjastus.
• Mati Kröönström (2010). "Kaptenite ja leitnantide sõda. Eesti sõjaväe juhtkoosseis Vabadussõjas 1918–1920." Mati Kröönström ja Tänapäev.
• Mati Õun (2017). "Eesti Wabariigi soomusvägi 1918-1941", Tallinn, Grenader.

Artiklid

• "Esimese Soomusrongide rügemendi 8. aastapäeval." // Sõdur 1926, nr 49, lk 1061-1065.
• "Soomusrongide diviis Vabadussõjas." // Sõdur 1926, nr 49, lk 1066-1069.
• Karl Parts (1928). "Soomusrongide tegevusest Vabadussõja murrang-ajajärgul Põhja (Viru) rindel. Tapa vallutamine. Mälestusi ja dokumente." // Sõdur 1928, nr 6-8, lk 221-229.
• "1. soomusrongide rügement." // Sõdur 1928, nr 6-8, lk 344.
• Paul Villemi (1928). "Soomusrongide diviis Vabadussõjas" // Sõdur 1928, nr 48/49, lk 1322-1326.
• H. Koorits, Irboska vallutamisel 14. veebruaril 1919.a. // Vabadussõja Tähistel 1938, nr 2, lk 45-50.
• Paul Villemi (1938). "Kahe soomusrongi viiepäevane sõjaretk Irboskasse 14.-18.02.1919." // Sõdur 1938, nr 48, lk 1187-1201.
• Jaan Pert, L-r. soomusrong nr. 2 sünd ja tema sõjategevuse algus. // Sõdur 1938, nr 48, lk 1202-1204.

Välislingid

• Igaunijas armijas bruņuvilcieni, lätikeelne ajalooportaal fotomaterjaliga
• Võidukad soomusronglased taastasid eestlaste eneseusu (Postimees 2008)