Shirley Hardie Jackson (14. detsember 1916 San Francisco, California – 8. august 1965 North Bennington, Vermont) oli Ameerika Ühendriikide õuduskirjanik. Tema tuntumad teosed on romaanid "The Lottery" ja "The Haunting of Hill House".
Tema teosed on inspireerinud selliseid kirjanikke nagu Stephen King ja Neil Gaiman.[1] Eesti keelde pole Shirley Jacksoni teoseid tõlgitud.
Elukäik
Kirjaniku lapsepõlv möödus koos isa Leslie ja ema Geraldine Jacksoniga ning vend Barryga California osariigis Burlingame’i linnas, kuhu pere kolis pärast venna sündi 1923. aastal. Ema sõnul hakkas Shirley luuletama juba siis, kui ta kirjutama õppis. 1933. aastal kolis perekond Rochesteri linna New Yorgi osariigis.[2]
Jacksonil oli keeruline lapsepõlv, mille põhjustaja oli tema ema Geraldine. Ema oli tütres pettunud ning rääkis Shirleyle, et too sündis vaid ebaõnnestunud abordi tõttu. Emale tekitasid pahameelt Shirley välimus, kaal ja tema naiselik olemisest keeldumine.[3] Ema mõju ei kadunud lõplikult Shirley elust kunagi ning hiljem kandus see edasi tema lugudesse.[4] Shirley lõpetas 1934. aasta juunis Burlingame’i keskkooli.
Samal aastal astus Jackson Rochesteri ülikooli, kus õppis kaks aastat ja lahkus siis 1936. aastal omal soovil, kuna oli oma arengu aegluses pettunud. Järgmise aasta veetis Jackson kodus kirjutamist harjutades: see tähendas tema jaoks päevas vähemalt tuhande sõna kirjutamist ja kirjutamisharjumuse tekitamist. 1937. aastal astus ta Syracuse'i ülikooli, kus õppimise kõrvalt toimetas ülikooli kirjandusajakirja.[2] Jackson on kirjutanud, et endast ja oma teostest on tal alati väga ebamugav rääkida ja kirjutada.[1]
Syracuse'i ülikoolist sai Jackson bakalaureusekraadi. Viimasel ülikooliaastal tutvus Jakcson Stanley Edgar Hymaniga, tuntud kriitikuga, kellega ta pärast ülikooli lõpetamist 1940. aasta 2. juunil abiellus. Paar kolis New Yorki, sealt edasi Westporti Connecticuti osariigis ning lõpuks jäädi pidama North Benningtoni Vermonti osariigis. Jacksonist sai kutseline kirjanik ja Hyman õpetas inglise keelt kohalikus ülikoolis. Paaril sündis seal neli last: Joanne, Sarah, Laurence ja Barry.[2]
Jackson suri 1965. aastal 48-aastaselt südamepuudulikkusse oma kodus North Benningtonis. Enne surma oli Jackson ülekaaluline ja kirglik suitsetaja. Elu jooksul põetud haigused ja tarvitatud ravimid olid Jacksoni varajase surma võimalikud põhjused. Tema abikaasa kirjutas Jacksoni postuumselt avaldatud kirjatööde kogumikus “The Magic of Shirley Jackson”, et hoolimata populaarsusest ei saanud tema abikaasa terve elu jooksul ühtegi auhinda ega muud tunnustusavaldust. Hyman aga ennustas, et abikaasa romaanide kannatuste ja ebainimlikkuse kirjeldused muutuvad aja jooksul tähendusrikkamaks.[5]
Kirjanikukarjäär
Jackson kirjutas kuus romaani, kaks memuaariraamatut ja üle 200 lühijutu.[6]
Varasem looming
Pärast ülikooli lõpetamist hakkas Jackson kutseliseks kirjanikuks. Tema teosed ilmusid näiteks ajalehtedes-ajakirjades The New Yorker, Redbook ja The Saturday Evening Post.
Jacksoni esimene romaan "The Road Through The Wall" ilmus 1948. aastal. Tegemist on üsna autobiograafilise ülevaatega Jacksoni lapsepõlvest Burlingame'is.[7]
"The Lottery"
"The Lottery" on 1948. aastal The New Yorkeris ilmunud lühijutt. Avaldatu tekitas lugejates suurt meelehärmi ning nii ajakirjale kui ka Jacksonile saadeti sadu vihakirju. Mõned lugejad katkestasid ajakirja tellimuse loetu tõttu. The New Yorker avaldas pressiteates, et ajakiri pole varem kunagi nii palju kirju saanud ilukirjandusteksti tõttu. Arvatakse, et kui Jackson poleks peale selle midagi muud kirjutanud, oleks ta ikkagi kuulus just "The Lottery" pärast.[2]
Sisu
Loo tegevus toimub väikeses, 300 elanikuga külas, kus on traditsioon iga aasta 27. juunil korraldada loterii, mille eesmärk on hea viljasaak. Lapsed koguvad sel ajal kive, kui täiskasvanud külaelanikud kogunevad ürituseks. Mõned teised külad on jätnud loterii pooleli ning kuuldavasti plaanib põhja pool asuv küla teha sama.
Päev enne loteriid tehakse ettevalmistusi, kui kaupmees Summers ja postkontori juht Graves kirjutavad üles kõik külas elavad perekondade nimed koos liikmetega. Nad valmistavad ette paberilipikud nii, et igale perele oleks üks. Kõik paberid on tühjad peale ühe, millel on must täpp, ning need asetatakse musta värvi puidust karpi.
27. juuni hommikul kogunevad linnaelanikud ja loterii algab. Kõigepealt tõmbavad perekonnapead karbist ühe paberi ning Bill Hutchinson saab märgistatud lipiku. See tähendab, et tema perekond on välja valitud. Perekond Hutchinson, kuhu kuuluvad Bill, tema naine Tessie ja nende kolm last, peavad uuesti paberilipikud valima. Nad teevad seda ning Tessie saab märgistatud sedeli.
Linnaelanikud haaravad varem korjatud kivid ning hakkavad nendega Tessiet loopima.[8]
Hilisem looming
1951. aastal ilmus Jacksoni teine romaan – "Hangsaman". See teos keskendub üksildasele esmakursuslasele Natalie Waite'ile, kes hullub loo vältel aina rohkem. [2] Kolmas romaan "The Bird's Nest" ilmus 1954. aastal ning kirjeldab dissotsiatiivse identiteedihäirega Elizabeth Richmondi.[6] Jacksoni neljas romaan "The Sundial" ilmus 1958. aastal ning räägib perekond Halloranist.[6]
Peale "The Lottery" on Jackson tuntud romaani "The Haunting of Hill House" järgi. Selle teose kirjutamiseks sai Jackson inspiratsiooni enda abielust Hymaniga ning kasutas elemente suhtest oma emaga. Teose keskmes on Hilli maja ning tegelased Eleanor Vance, Theodora, dr John Montague ja Luke Sanderson, kes kõik satuvad sinna majja. Seda teost peetakse üheks parimaks õudusromaaniks läbi aegade.[6]
1962. aastal ilmus Jacksoni viimane romaan – "We Have Always Lived in the Castle". Romaan on kirjutatud 18-aastase Maty Katherine Blackwoodi vaatenurgast, kes elab koos oma õe Constance'iga ja onu Julianiga. Kuus aastat enne romaani tegevust oli peret tabanud suur tragöödia, mille tagajärjel oli suurest perest jäänud ellu vaid kolm inimest.[6]
Enne surma kirjutas Jackson seitsmendat romaani.
Jackson kirjutamisest
Jacksoni sõnul ei peaks kirjanik kirjutama päriselus elavaid inimesi enda juttudesse. Samuti ei vaja lugeja lehekülgede viisi tegelaste kirjeldusi. Tegelase tunneb ära väikeste žestide järgi, näiteks talle omase keelekasutuse või reaktsiooni järgi. Kirjaniku ülesanne on hoida lugeja tähelepanu ning sisu võimalikult lihtsalt edasi anda ilma lisapõigeteta. Loo algus ja lõpp peavad moodustama raami ning kulminatsioonile tuleks kaudselt vihjata juba esimestel lehekülgedel.
Jackson ei kasutanud oma romaanides ülemäära omadussõnu, vaid rohkelt nimi- ja tegusõnu. Ta ammutas inspiratsiooni päriselu situatsioonidest ja enda perekonnast.[2]
Teosed
Romaanid
- "The Road Through the Wall" (1948)
- "Hangsaman" (1951)
- "The Bird's Nest" (1954)
- "The Sundial" (1958)
- "The Haunting of Hill House" (1959)
- "We Have Always Lived in the Castle" (1962)[6]
- "The Witchcraft of Salem Village" (1956)
- "Nine Magic Wishes" (1963)
- "Famous Sally" (1966)[6]
Lühijutukogud
- "The Lottery, or The Adventures of James Harris" (1949)
- "The Magic of Shirley Jackson" (1965)
- "Come Along With Me" (1968)[2]
- "Life Among the Savages: An Uneasy Chronicle" (1953)
- "Raising Demons" (1957)
- "Special Delivery: A Useful Book for Brand-New Mothers" (1960)[6]
Adaptatsioonid
Jacksoni elu on kujutatud 2020. aastal ilmunud filmis "Shirley", mille peaosas on Elisabeth Moss.[9]
Tema teoseid on kasutatud ja adapteeritud filmides, teleseriaalides, teatrilavadel jne. Tuntumad on näiteks
Shirley Jacksoni auhinnad
2007. aastal asutati Jacksoni pärandi auks The Shirley Jackson Awards, Inc. ('Shirley Jacksoni auhinnad'). Auhindadega tunnustatakse kirjandusteoseid, mille žanriteks on psühholoogiline põnevus, õudus ja fantaasia.
Auhinna hääletuskomisjoni kuuluvad kutselised kirjanikud, toimetajad, kriitikud ja akadeemikud. Auhindu jagatakse järgmistes kategooriates: romaan, novell, lühijutt, antoloogia ja kogumik.[11]
Viited
- ↑ 1,0 1,1 World Heritage Encyclopedia. 2021. Shirley Jackson. Kättesaadav http://www.self.gutenberg.org/articles/shirley_jackson, külastatud 14.03.2021.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 Friedman, Lenemaja. 1975. Shirley Jackson. Columbus: Twayne Publisher.
- ↑ Heller, Zoë. 2016. The Haunted Mind of Shirley Jackson. Kättesaadav www.newyorker.com/magazine/2016/10/17/the-haunted-mind-of-shirley-jackson, külastatud 14.03.2021.
- ↑ Rubenstein, Roberta. 1996. House Mothers and Haunted Daughters: Shirley Jackson and Female Gothic. Tulsa Studies in Women's Literature, 15: 2, 309-331.
- ↑ Hague, Angela. 2005. A Faithful Anatomy of Our Times: Reassessing Shirley Jackson. Frontiers: A Journal of Women Studies, 26: 2, 73–96.
- ↑ 6,0 6,1 6,2 6,3 6,4 6,5 6,6 6,7 Franklin, Ruth. 2016. Shirley Jackson: A Rather Haunted Life. New York: Liveright Publishing Corporation.
- ↑ Biography.com Editors. 2004. Shirley Jackson Biography. Kättesaadav https://web.archive.org/web/20210422134845/https://www.biography.com/writer/shirley-jackson, külastatud 15.03.2021.
- ↑ Jackson, Shirley. 2009. The Lottery and Other Stories. London: Penguin Books Ltd.
- ↑ Lee, Benjamin. 2020. Shirley review – Elisabeth Moss anchors darkly compelling literary psychodrama. Kättesaadav https://www.theguardian.com/film/2020/jan/26/shirley-review-elisabeth-moss-literary-psychodrama, külastatud 17.03.2021.
- ↑ Fagen, Camila. 2020. Remembering Shirley Jackson: Adaptations to Watch Now. Kättesaadav https://bookstr.com/list/remembering-shirley-jackson-adaptations-to-watch-now/, vaadatud 17.03.2021.
- ↑ Shirley Jackson Awards. 2021. The Shirley Jackson Awards. Kättesaadav https://www.shirleyjacksonawards.org/, vaadatud 14.03.2021.
