Semen Tõmošenko

Semen Tõmošenko
Sünniaeg	18. veebruar 1895 Orman, Akkermani maakond, Bessaraabia kubermang, Vene Keisririik (tänapäeval Furmanivka, Kilija rajoon, Odessa oblast, Ukraina)
Surmaaeg	31. märts 1970 NSV Liit, Moskva
Teenistus	Vene Keisririik 1914–1917, NSV Liit 1917–1960
Auaste	Nõukogude Liidu marssal

Semen Tõmošenko (venepäraselt Semjon Timošenko; ukraina keeles Семен Костянтинович Тимошенко; 18. veebruar 1895 – 31. märts 1970) oli NSV Liidu sõjaväelane.

Elukäik

Semen Tõmošenko sündis Ormani külas Bessaraabia kubermangus tänapäeva Ukraina aladel talupoja peres.

Ta õppis külakoolis. 1914. aasta detsembris läks Timošenko sõjaväkke. Võttis osa Esimesest maailmasõjast. 1918. aastal liitus Punaarmeega, 1919. aastal astus bolševike parteisse.

Vene kodusõja ajal võitles mitmetel rinnetel, märkimisväärseim neist oli Tsaritsõni lahing, kus kohtus Jossif Staliniga.

Pärast kodusõda oli ta sõjaväeringkonna komandör Valgevenes (al 1933), Kiievis (1935), Kaukaasias, Harkivis ja veel kord Kiievis (1938).

1939. aasta septembris võttis ta osa Poola vallutamisest ja novembris 1939 lahingutest Soome vastu Talvesõjas.

7. mail 1940 anti talle Nõukogude Liidu marssali auaste ning nimetati NSV Liidu Kaitse Rahvakomissariaadi kaitse rahvakomissariks.

22. juunil 1941, kui Saksamaa alustas sõda NSV Liiduga, võitles Timošenko läänerindel Smolenskis ja Kiievis. 19. juulil 1941 võeti kaitse rahvakomissari ametilt maha.

1942. aasta mais võitles ta Harkivis ja juulis Stalingradi all.

Pärast sõda juhtis mitmeid sõjaväeringkondi ning oli tööl inspektorina NSV Liidu Kaitseministeeriumis.

Semen Tõmošenko suri 31. märtsil 1970 ning on maetud Punasele väljakule Kremli müüri äärde.

Isiklikku

Semen Tõmošenkol oli abikaasa, kaks tütart ja poeg.

Auastmed

• 2. järgu armeekomandör, 10. september 1937
• 1. järgu armeekomandör, 8. veebruar 1939
• Nõukogude Liidu marssal, 7. mai 1940

Autasud

Postmark Semjon Timošenko kujutisega aastast 1980

• Nõukogude Liidu kangelane (1940, 1965)
• Võidu orden (nr 11; 1945)
• 5 Lenini ordenit (1938, 1940, 1945, 1965, 1970)
• Oktoobrirevolutsiooni orden (1968)
• 5 Punalipu ordenit (1920, 1921, 1930, 1944, 1947)
• 3 Suvorovi ordenit, 1. klass (1943, 1944, 1945)
• medal "Moskva kaitsmise eest"
• medal "Stalingradi kaitsmise eest"
• medal "Moskva 800. aastapäev"
• medal "Võidu eest Saksamaa üle Suures Isamaasõjas 1941–1945"
• juubelimedal "20 aastat Töölis-Talupoegade Punaarmeed"
• juubelimedal "30 aastat NSV Liidu relvajõude"
• juubelimedal "40 aastat NSV Liidu relvajõude"
• juubelimedal "50 aastat NSV Liidu relvajõude"
• juubelimedal "20 aastat võidust Suures Isamaasõjas 1941–1945"