Rakvere vald on elanike arvult Eesti üks väiksemaid omavalitsusüksusi, olles suuruselt 53. omavalitsusüksus (Eestis on kokku 79 omavalitsusüksust).[4]
Rakvere valla elanikest palgatöötajate keskmine brutopalk kuus oli 2022. aastal 1405 eurot. Selle näitajaga ollakse omavalitsuste lõikes keskmike seas ehk 36. kohal. Ka Lääne-Virumaa omavalitsuste lõikes ollakse keskmise palgatasemega.[5]
Juhtimine, eelarve ja haldusorganid
Rakvere vallavanem on Maido Nõlvak.[6] Rakvere Vallavalitsus on 6-liikmeline:[7] Maido Nõlvak (vallavanem), Janek Seidelberg, Reimo Moor, Nele Rogenbaum, Külli Õisma ja Siiri Kohver[8].
Rakvere Vallavolikogu on 19-liikmeline ning koosneb kahe erakonna ja ühe valimisliidu liikmetest. Vallavolikokku kuuluvad:[9]
Rakvere vallas on 5 alalist komisjoni: revisjonikomisjon, maaelu- ja kogukonnakomisjon, haridus- ja noorsootöökomisjon, majandus- ja ettevõtluskomisjon, eelarv- ja arengukomisjon, sotsiaal-, tervishoiu-, elanikkonnakaitse komisjon, kultuuri- ja spordikomisjon.[10]
2020. aastal olid Rakvere valla eelarve tulud 9,7 miljonit eurot. Selle näitaja alusel on Rakvere vald Eesti omavalitsusüksuste seas suuruselt 53. kohal. Rakvere vald on üks seitsmest omavalitsusüksusest, millel ei ole netovõlakoormust.[5]
Vapikilp on sinine. Vapi põhitunnuseks on sinisel pinnal vertikaalselt paiknev kuldne viljapea kahe kuldse ringi (kuldraha) vahel. Vapikilbi sinine värv viitab Virumaa vapivärvile. Kuldne viljapea sümboliseerib viljakat maad ning paikkonna põhitegevusala – põllumajandust. Kuldrahad osutavad maapõuerikkustele (fosforiit, paas), samuti ümbruskonna aardeleidudele.
Valla lipp ja viir
Lipu kirjeldus: valge ja sinisega kaldjaotatud väljal (I) kaks valget rihma ja (II) roheline tammelehepaar. Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 2:3, normaalsuurus 100 × 150 cm.
Viiru kirjeldus: kujundus on tuletatud lipu järgi. Soovituslik pikkus on 1/3 kuni 1/2 masti pikkusest, normaalsuurus 35 × 300 cm (6–9 m mastile).
Lauavimpel
Lauavimpel on tuletatud valla vapi ja lipu järgi. Enamlevinud mõõt on 18 × 12 cm.[11]
Kaitstavatest seeneliikidest on valla territooriumil Eesti leht-kobartoriku kasvukoht.[16]
Rahvastik
Rakvere valla rahvastikupüramiid 2021
2021. aasta rahvaloenduse andmetel elas vallas rahvuste lõikes 5260 eestlast, 281 venelast, 68 ukrainlast, 48 soomlast ja 87 muude rahvuste esindajat. See tähendab, et valla elanikest on 92% eestlased, 5% venelased, 1,2% ukrainlased, 0,8% soomlased ja 1,5% muude rahvuste esindajad.[17]
Võrreldes teiste Eesti omavalitsusüksustega on Rakvere vallas pensionäride osakaal suhteliselt madal. Rakvere valla elanikest moodustavad pensionärid 22,7%. Selle näitaja poolest ollakse Eestis omavalitsusüksuste seas 59. kohal.[18]
Rakvere vallas on ka puudega isikute osakaal Eesti omavalitsusüksuste üks madalamaid. Vaid 7,4 protsendil Rakvere valla elanikest on diagnoositud puue (Eestis on keskmiselt diagnoositud puue 9,3% elanikest). Kõige enam on diagnoositud liikumispuuet (42% juhtudest).[19]
Haridus
Rakvere vallas tegutses kuni 2024. aasta sügiseni neli põhikooli (Sõmeru Põhikool, Uhtna Põhikool, Lasila Põhikool, Näpi Kool), üks lastead-algkool (Veltsi Lasteaed-Algkool) ning üks lasteaed (Sõmeru lasteaed Pääsusilm, rühmadega Sõmerul ja Uhtnas).[20] Lasteaiarühm tegutses ka Lasila Põhikooli juures. Alates 1. septembrist 2024 muudeti vallavolikogu otsusel valla haridusvõrgu struktuuri ja osa haridusasutusi ühendati. Lasila Põhikool lõpetas eraldi koolina tegevuse, Lasila mõisas avati 6-klassiline Sõmeru Põhikooli Lasila õppekoht. Sõmeru Lasteaed Pääsusilm nimetati ümber Rakvere Valla Lasteaiaks Pääsusilm ning kõik lasteaiarühmad Sõmerul, Uhtnas, Lasilas ja Veltsis koondati ühise juhtimise alla. Veltsi Lasteaed-Algkooli kooliosa suleti.[21]
Rakvere vallas omandas 2023. aasta seisuga statsionaarses õppes haridust 448 last ja noort.[22]
Ettevõtlus
Iga viies (22%) Rakvere valda registreeritud tegutsev ettevõtete tegutseb ehituse valdkonnas. Põllu- ja metsamajanduse valdkonnas ning töötlevas tööstuses, kummaski tegutseb 15% ettevõtetest. Muudes valdkondades tegutseb igaühes alla 14% ettevõtetest. Valda registreeritud ettevõtete tegevusvaldkondade lõikes on valla suurim tööandja töötlev tööstus, millele järgneb hulgi- ja jaekaubandus.
Rakvere valda registreeritud ettevõtete üldandmed[23]
Rakvere vallas tegutsevad MTÜ Sõmeru Racing, MTÜ Aluvere Ring, MTÜ Punnvõrr, MTÜ Rallirada, Suusaklubi Telemark, MTÜ LK Dressage, MTÜ MiMeNo, MTÜ Tõrremäe Võrkpalliklubi, SOPS Mittetulundusühing, Sõmeru Korvpall, Sõmeru tüdrukute käsipalliring.
Rakvere valla vapiürituseks on Maaelufestival, mis on välja kasvanud varasemast Lambafestivalist. 2013 sai teoks esimene Sõmeru lambafestival, mis köitis suure hulga osalejate ja külaliste tähelepanu. Ürituse käigus toimus näiteks lammaste paraad läbi Sõmeru aleviku ning demonstreeriti Uus-Meremaa kutseliste pügamismeistrite tööd, lisaks toimusid lambatoodete laat, näitused, õnneloos, võistlused, kultuuriprogramm, erinevad töötoad ja pakuti lambalihatoite.[27] Kolmel aastal korraldati Sõmerul Lambafestivali, misjärel nimetati üritus ümber Maaelufestivaliks.
Suursündmusele on eelnenud mitmed lisaüritused – jõululaat, teabepäevad aiapidajatele, kohaliku toidu tootjatele, ettevõtjatele, maamuuseumide päev jm.
2019. aasta juunis peeti Uhtna Kuuse Ehtimise talgupäev, mil laulupeoks valmistudes värviti üle Rakvere linnalt kingiks saadud jõulukuusk.[28]
Traditsiooniks soovitakse kujundada maal elamise päev, mis leiab aset septembris. See on üle-eestiline algatus, mille eesmärk on tõsta teadlikkust maal elamise eelistest ning tutvustada maapiirkondades pakutavaid avalikke teenuseid. Rakvere vald kuulus 2019. aastal korraldustoimkonda.[29]
Rakvere vallas korraldavad üritusi ka külaseltsid.
Vaatamisväärsused
Rakvere valla minevikupärandisse kuuluvad mitmed mõisad, mis moodustavad kuldse mõisaringi ümber Rakvere linna. 2012. aastal on koondatud raamatuks inimeste hoolega hoitud vanad fotod ning lood 124 objekti kohta, mis väärivad mäletamist ning edasiandmist tulevastele põlvedele. Raamat sisaldab kolme Sõmeru valla piirkonna (Uhtna-Sämi-Kohala-Varudi, Ubja-Aresi-Toomla-Andja ning Sõmeru-Kaarli-Vaeküla-Rägavere) pärandobjektide fotosid ja lugusid.[30][31]
↑Maia Simkin, Inge Pikkoja, Piret Laidroo (2012). Pärandkultuur Sõmeru vallas (1. trükk). ValiPress.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
Välislingid
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Rakvere vald
