1920. aastate alguses ehitati Jõelähtme kihelkonda Ülgase asunduse juurde Ülgase fosforiidikaevandus, kus olid fosforiidi tootmiseks allmaakaevandus ja sorteerimistsehh. Toodangu väljaveoks kohandati Koljuotsa kalasadam. Kasuliku kihi paksus kaevanduses oli alla ühe meetri. Toodang sõltus nõudlusest ja oli kuni 10 000 tonni aastas. 1938. aasta märtsis sõlmiti leping Saksamaaga, mille kohaselt tuli Saksamaale tarnida kümne aasta jooksul 33-protsendise toimeainesisaldusega fosforiidikontsentraati P2O5 kuni 340 000 tonni aastas.
Ülgase tehnokompleks põles maha 5. detsembril 1938, mille järel kaevandus suleti. Ülgase kaeveõõned kujunesid koobastikuks ja on kaitse all kui nahkhiirte talvituspaik.
Eesti-Saksa lepingu realiseerimiseks rajati 1940. aastal uus fosforiiditööstus Maardusse, põhja poole Narva maanteed Kroodi oja paremale kaldale. Kaevanduse aastaseks võimsuseks projekteeriti 370 000 tonni kaevist, ehk 100 000 t kontsentraati (P2O5 = 33%). Maardu allmaakaevandus suleti 1965. aastal ja see täitus veega.
1954. aastal alustati fosforiidi kaevandamist karjääris. Maardla avati põhjapiiril, praegusest Kallavere linnaosast lõunas.[3]
2024. aastal Lääne-Virumaal Aru-Lõuna lubjakivikarjääris on Eesti geoloogiateenistuse tellimusel alustatud fosforiidi testpuurimisi. Umbes 30 meetri sügavusele ulatuvate puuraukude abil peab saama selgemaks, kui väärtuslikud on Toolse maardlas leiduvad maavarad.[2]
