PROFILBARU.COM

Apatiit
Omadused
Keemiline valem	Ca5(PO4)3(F,OH,Cl)
Mineraaliklass	fosfaadid
Molekulmass	509,12
Värvus	roheline, valge, kollane, sinine, pruun
Tihedus	2,9...3,5 g/cm³
Kõvadus	5 (etalonmineraal)
Lõhenevus	halb
Süngoonia	heksagonaalne
Punktigrupp	heksagonaalne dipüramidaalne
Kriips	valge
Kaksistumine	harvaesinev
Murdepind	karpjas
Läige	klaasiläige
Kristallooptilised omadused
Optiline telg	üheteljeline
Optiline märk	negatiivne
Kaksikmurdumine	0,001...0,007
Reljeef	kõrge
Pleokroism	võib esineda nõrk pleokroism
Interferentsvärvused	esimest järku hall
nω	1,629...1,667
nε	1,624...1,666

Apatiit on kaltsiumi ja fosforit sisaldav mineraalirühm.

Apatiidi rühma mineraalid on levinud aktsessoorseteks mineraalideks peaaegu kõigis tardkivimeis. Neid esineb ka sette- ning moondekivimeis. Apatiit on kõige levinum fosforit sisaldav mineraal, olles seetõttu ka peamiseks fosfori maagiks. Apatiit on ka oluline biomineraal. Apatiidist koosnevad näiteks inimeste hambad ja skelett ning paljude teiste organismide toesed.

Levinuimad isomorfsed apatiidi erimid on:

fluorapatiit – Ca₅(PO₄)₃F
kloorapatiit – Ca₅(PO₄)₃Cl
hüdroksüapatiit – Ca₅(PO₄)₃OH
karbonaatapatiit – Ca₅(PO₄,CO₃,OH)₃(F,OH)

Neist neljast on fluorapatiit kaugelt kõige levinum ning seetõttu peetakse terminit „apatiit" kasutades silmas sageli just fluorapatiiti. Kokkuvõtvalt väljendatakse apatiidi keemilist koostist enamasti nii: Ca₅(PO₄)₃(OH,F,Cl). Tavaliselt on apatiit fosfaatne mineraal, kuid esineb ka arsenaate ja vanadaate.

Omadused

Apatiidi kristallidel on klaasiläige.

Kristallid kuuluvad heksagonaalsesse süngooniasse.

Kõvadus Mohsi astmikul 5 (apatiit on Mohsi astmiku etalonmineraal).

Värvus

Apatiidi kristallid on värvunud väga mitmesugustes toonides. Värvuse intensiivsus sõltub mangaani kontsentratsioonist mineraalis, kuid värvus ise on määratud peamiselt mangaani ning raua oksüdatsiooniastmeist. Kahevalentne mangaan (Mn²⁺) annab heleroosa või sinaka, Mn³⁺ sinise ning Mn⁷⁺ violetse värvuse. Rohelise värvuse annavad Fe²⁺ ja Fe³⁺. Teised värvused on põhjustatud peamiselt lantanoidide lisandeist.

Keemia

F^–, Cl^– OH^– võivad apatiidi struktuuris üksteist igas vahekorras asendada. Kaltsium võib olla osaliselt asendunud mangaaniga. Kaltsiumi võivad asendada ka strontsium ning lantanoidid, eriti tseerium. Mõned apatiidid sisaldavad olulisel määral CO₂. Vastav asendumine on järgnev: (CO₃^2– + F^–) PO₄^3– vastu.

Leidumine

Apatiiti võib aktsessoorse mineraalina esineda peaaegu kõigis tardkivimeis. Tavaliselt sisaldavad nad apatiiti 0,1...1%. Tardkivimeis esineb apatiit enamasti kas fluorapatiidi või hüdroksü-fluorapatiidina. Apatiit on tavaline mineraal granitoidsetes pegmatiitides, mis peale apatiidi sisaldavad ka paljusid muid, vähem levinud mineraale. Samuti on apatiit tavaliseks mineraaliks leeliskivimeis, eriti süeniitides. Apatiit on levinud ka hüdrotermaalsetes lõhedes.

Maailma suurim magmalise päritoluga apatiidi leiukoht on Hibiinides Koola poolsaarel. Teised tuntud leiukohad on Alnö leeliskivimid Rootsis ja šonkiniidid Transvaalis.

Moondekivimeis esineb apatiiti nii regionaal- kui ka kontaktmoonde läbinud kivimeis. Tavaliselt tekib moondeline apatiit magmaintrusioonide tungimisel kaltsiumi ja fosforit sisaldavatesse settekivimitesse. Kõrgel temperatuuril moodustub intrusiooni ümber moondeoreool, mis koosneb ümberkristalliseerunud ning osaliselt metasomaatiliselt segunenud koostisega mineraalidest, sealhulgas apatiidist.

Apatiit on võrdlemisi tavaliseks mineraaliks ka settekivimites. Fosfaatsed setted tekivad sellistes šelfimeredes, kus tõusuhoovused toovad sügavamalt ookeanist toitainetega rikastunud merevett, mida kasutavad oma toese ehitamiseks paljud mereloomad. Samuti võib apatiit lisanduda ka anorgaaniliselt merepõhja vajunud biogeense tekkega apatiidile, moodustades niiviisi fosfaatseid konkretsioone. Merelise biogeense tekkega fosfaatseid settekivimeid nimetatakse fosforiidiks. Selliseid kivimeid sisaldab ka Eesti maapõu. Eesti fosforiidile annavad tema fosforirikkuse lingulaatide fosfaatsed kojad. Apatiit esineb fosforiidi koostises krüptokristalse, kohati ka amorfse massina, mida tuntakse ka kollofaanina.