Pühalepa kirik Pühalepa kihelkond (lühend Phl ; saksa keeles Kirchspiel Pühhalep ) oli kihelkond Läänemaa koosseisu kuulunud Hiiumaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis .
Piirkonna ajalugu
Haapsalu kreis Eestimaa kubermangus Ludwig August Mellini kaardil "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel". 1798Kihelkonna ala kuulus 1234 . aastast Saare-Lääne piiskopkonda , pärast 1254 . aasta maadejagamist Liivi ordule (Maasilinna foogtkonna Pühalepa ametkond keskusega Suuremõisa ordumõisas ).
Kihelkonnakirik ehitati eeldatavalt aastatel 1255 –1260 . Kirikukihelkonda on esmamainitud 1519. aastal kui kerspel to sunte Laurencius (Püha Laurentiuse kihelkond).[ 1] 1522 . aastal on kihelkonda esmamainitud Pühalepa nimega seoses Saare-Lääne piiskopi Johannes Kieveli visitatsiooniga .
Rootsi võimu ajal (1563 –1710 ) oli kihelkond 1620 . aastast kuni reduktsioonini de la Gardie 'de valduses. Tähtsaks sai lubjapõletus- ja laevaehituskoht Suursadam . Hiljem arendasid samu alasid ka Ungern-Sternbergid , kes asutasid Hiiu-Kärdla kalevivabriku . Selle juurde tekkinud asula oli peagi Hiiumaa suurim (Kärdla ). 18. sajandi teisel poolel levis kihelkonnas vennastekoguduseliikumine . Aastail 1885 –1887 toimus hoogne õigeusku siirdumine. 1890 . aastal ehitati Kuri külasse õigeusu Pühalepa Issanda Taevaminemise kirik .
Pühalepa kihelkonnas paiknes ajalooliselt 11 mõisat – neist 1 kirikumõis ja 3 rüütlimõisast peamõisat koos 5 kõrvalmõisaga ning 3 karjamõisat .
Tänapäeval kattub kihelkonna ala endise Pühalepa valla alaga, v.a enamus Kassari saarest (Kassari mõis ), mis kuulus Käina valda .
Viited
