Kohanime esmamainiti 1609 kujul Kuris. 1688 oli küla nimetatud Kuriskylla. [4]
Paul Ariste ja Lauri Kettunen seostasid kohanime päritolu Kurisu kohanimega (Emmaste-Kurisu ja Kurisu). Karstiauku nimetatakse kurisuks ja etümoloogiliselt on lähedane sõna kuristik, kuid Kuri küla kandis pole karstilehtreid ega kuristikku. Leo Tiik arvas, et nimi võib tuleneda eesnime Gregorius mugandusest Kurries, Kurri[4].
Küla kuulus ajalooliselt Soonlepa mõisa alla, varem ka Hiiu-Suuremõisa mõisa alla. 1609 elas Hellamaa vakuses talunik Kuris Cornelius. 1688. aastaks oli kujunenud küla, millest hiljem moodustus kaks küla: Suur-Kuri ja Vähe-Kuri (rootsi keelesStora Kuriß ja Lilla Kuriß, saksa keelesGross-Kurri ja Klein-Kurri). Vähe-Kuris elasid 1688 talunikud Wähä Kuri Bengt ja Wähä Kuri Pafwell. 1725–1726Läänemaaadramaarevisjonis oli mõlemas külas neli talunikku.
1835 oli moodustunud üks Kuri küla 9 taluga. Küla elanikud said perekonnanimed: Ahwe, Hani (Hanny), Knöp, Koop, Kuusik (Kusik), Kuuskor, Luisk, Mäll (Mäl), Neber, Pära (Pärra), Rakki (Rakky), Sang, Särglepp ja Tattra.[7]
Külas asus kihelkonnakool, peale Eesti taasiseseisvumist tegutses külas algkool.