1805. aastal, pärast O.R.L. von Ungern-Sternbergi süüdimõistmist ja Siberisse asumisele saatmist, jagas Magdalene Charlotte von Ungern-Sternberg (sünd vabapreili von der Pahlen) abikaasale kuulunud vara ja jagas selle enda ja laste vahel. 1811. aastal, O.R.L. von Ungern-Sternbergi surma järel, Magdalene Charlotte von Ungern-Sternberg loobus talle testamendiga jäetud pärus- ja pandimõisatest oma laste kasuks: kaptenleitnantPeter Ludwig Konstantin von Ungern-Sternberg sai pandimõisa Hiiu-Suuremõisa koos Soonlepa, Partsi, Vilivalla ja Lojaga pärusomandiks.
1900. aastal päris krahv Ewald Adam Gustav Paul Konstantin von Ungern-Sternberg Hiiu-Suuremõisa, Vilivalla, Randvere, Loja, Partsi, Soonlepa ja Kärdla mõisa. 1909. aastal pärandas Ewald Adam Gustav Paul Konstantin von Ungern-Sternberg oma emale, krahvinna Adele(Ada) von Ungern-Sternbergile (sünd Stackelberg) Soonlepa mõisa ning talle kinnistati ka Suuremõisa, Partsi, Randvere, Loja ja Kärdla mõis, kes kinkis aga Soonlepa ja Hiiu-Suuremõisa mõisa oma tütrele Dorothea von Stackelbergile (sünd Ungern-Sternberg).
Soonlepa mõisa peahoone oli arvatavasti puitehitis, mis on tänapäevaks hävinud. Mõisahoonetest on säilinud suurejoonelisi maakivist kõrvalhooneid, sealhulgas sisehooviga karjakastell ja alles on mõisa suundunud ligi poole kilomeetri pikkune allee, mille ääres asubki suur osa kõrvalhooneid.
