Nõukogude Liidu piirivalve

Nõukogude Liidu Piirivalve oli Nõukogude Venemaal, Vene SFNV-s, ja Nõukogude Liidus aastatel 1922–1991 Nõukogude Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi ja riikliku julgeolekuametkondadele (Riikliku Julgeoleku Ministeerium, Riikliku Julgeoleku Komiteele) allunud Nõukogude Liidu riigipiiri valvamise, salakaubaveo tõkestamise ja luuretööga tegutsenud ametkond.

Peale traditsioonilise piirivalve ja illegaalse piiriületamise tõkestamise oli Nõukogude Liidu piirivalve ülesanne tõkestada ka riigist loata lahkumine ja lahkujate kinnipidamine. Oma otseste ülesannete ning riikliku julgeoleku tagamiseks tegelesid nõukogude piiriäärsed piirivalveringkonnad ka luureandmete kogumisega Nõukogude Liiduga piirnevates riikides.

Nõukogude Liidu piirivalve tähtpäev oli piirivalvurite päev 28. mail.

Nõukogude piirivalve loomine ja algaastad

1917. aastal Venemaa Ajutise Valitsuse valitsemisajal toimunud vana keisririigi riigihaldusaparaadi stiihilise lagunemise ja Keisririigi läänekubermangude (Poola, Leedu, Läti, Eesti ja Soome) iseseisvumise tulemusena kadus vana riigipiiri valve organisatsioon ning bolševike poolt juhitava Sõjarevolutsioonikomitee andis (3. vkj)/16. novembril 1917 korralduse nr 2412 Tornio piiripunkti komissarile, mille kohaselt võis Venemaa-Saksamaa vahel peetavast sõjast puutumata jäänud piiriületuskohta Soomes Tornios kasutada piiriületamiseks ja Venemaalt lahkumiseks ainult Petrogradi Sõja-Revolutsioonikomitee eriloa alusel. Eriloa bolševistlikult Venemaalt lahkumiseks võisid anda SRK poolt volitatud: Feliks Dzeržinski (Ülevenemaalise Tšekaa esimees), Moissei Uritski Petrogradi Tšekaa esimees, Mārtiņš Lācis (Ülevenemaalise Tšekaa esimehe asetäitja) või Vene SFNV Välisasjade Rahvakomissariaadi esindajana Adolf Joffe.

Nõukogude Punakaardi ja Punaarmee väeosade Põhjarinde valikväeosadest moodustati 7. märtsi 1918 kõrgema ülemjuhataja Nikolai Krõlenko käsu alusel, algselt nõukogude võimu all oleva Loode-Venemaa territooriumi piiride kaitseks Valge mere ning ajutisel Soome ja Eesti piirijoonel; teised endise Venemaa Keisririigi piirkonnad olid okupeeritud (Lõuna-Venemaa ja Ukraina – Saksamaa keisririigi vägede poolt) ning haaratud Petrogradis oktoobrirevolutsiooni tulemusena võimu haaranud Nõukogude Venemaa vastaste rahutustega ning alanud Venemaa kodusõjast.

Juhid ja organisatsioon

Piirivalveorganisatsiooni juhid olid:

1918–1919 – Sergei Šamšev, Piirivalvevägede Valitsuse ülem,
1919–1920 – V. Stepanov, Piirijärelevalve Valitsuse ülem,
1920–1921 – Vjatšeslav Menžinski, Tšekaa Eriosakonna ja (samaaegselt ka) piirivalve ülem,
1922–1923 – Artur Artuzov, Nõukogude Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuva Ühendatud Riikliku Poliitvalitsuse/OGPU Piirivalveosakonna ja piirivalvevägede osakonna ülem,

GPU ...Ringkonna vägede ülemaks oli kohakaasluse alusel antud ringkonna Riikliku Poliitvalitsuse Täievoliline esindaja, kes oli ka antud piirkonna kõrgeim GPU ametnik.

1923–1925 – Jan Olski, OGPU Piirivalvevägede osakonna ülem,
1925–1929 – Zinovi Kaznelson, OGPU Piirivalve Peavalitsuse ülem,
1929 – Sergei Veležev, OGPU Piirivalve Peavalitsuse ülem,
1929–1931 – Ivan Vorontsov, OGPU Piirivalve Peavalitsuse ülem,
1931–1933 – Nikolai Bõstrõh, OGPU Piirivalve Peavalitsuse ülem,,
1933–1937 – Mihhail Frinovski, OGPU Piirivalve (alates 1934. aastast, Nõukogude Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Piirivalve ja Sisevägede Peavalitsus) Peavalitsuse ülem,
- Voldemar Ulmer, Piirivalve ja Sisevägede Peavalitsuse ülema asetäitja;
1937–1938 – Nikolai Krutšinkin, Nõukogude Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Piirivalve ja Sisevägede Peavalitsuse ülem,
1938–1939 – Aleksandr Kovaljov, Nõukogude Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Piirivalve ja Sisevägede Peavalitsuse ülem,
1939–1941 – kindralleitnant Grigori Sokolov, Nõukogude Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Piirivalve Peavalitsuse ülem,
1942–1952 – kindralleitnant Nikolai Stahhanov, Nõukogude Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi (alates 1946. aastast Nõukogude Liidu SMi ja 1949. aastast Nõukogude Liidu RJM Piirivalve Peavalitsuse ülem,
1952–1956 – kindralleitnant Pavel Zõrjanov, Nõukogude Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi (alates 1953. aastast Nõukogude Liidu Siseministeeriumi Piirivalvevägede Valitsuse ülem,
1956–1957 – kindralleitnant Timofei Strokatš, Nõukogude Liidu Siseministeeriumi Piirivalvevägede Valitsuse ülem,
1957–1972 – kindralleitnant (kuni 1961. aastani), kindralpolkovnik Pavel Zõrjanov, Nõukogude Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Piirivalvevägede Peavalitsuse ülem,
1972–1989 – kindralpolkovnik (kuni 1978. aastani), armeekindral Vadim Matrossov, Nõukogude Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Piirivalvevägede Peavalitsuse ülem,
1989–1992 – kindralpolkovnik Ilja Kalinitšenko, Nõukogude Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Piirivalvevägede Peavalitsuse ülem ja 1991. aastast Piirivalvevägede ülamjuhataja
- Karl Kortelainen, Nõukogude Liidu piirivalvevägede ülema esimene asetäitja

Vene SFNV ja Nõukogude Liidu riigipiiri valvega tegelenud organisatsiooni keskasutusteks olid:

Vene SFNV Piirivalvevägede Valitsus;
Vene SFNV Piirijärelevalve Valitsus;
Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuva Kontrrevolutsiooni, Spekulatsiooni ja Sabotaaži Vastu Võitlemise Ülevenemaalise Erakorralise Komisjoni Eriosakond;
Nõukogude Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuva Ühendatud Riiklik Poliitvalitsuse Piirivalveosakonna ja piirivalvevägede osakond;
–1926, Nõukogude Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuva Ühendatud Riiklik Poliitvalitsuse Piirivalveinspektsioon;
1926–, Nõukogude Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuva Ühendatud Riiklik Poliitvalitsuse Piirivalve ja piirivalvevägede Valitsus;
Nõukogude Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuva Ühendatud Riiklik Poliitvalitsuse Piirivalve Peavalitsus;
Nõukogude Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Piirivalve ja Sisevägede Peavalitsus (Главное управление пограничных и внутренних войск (ГУПВВ))
Nõukogude Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi, Nõukogude Liidu Siseministeeriumi ja Nõukogude Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Piirivalve Peavalitsus;
Nõukogude Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Piirivalvevägede Peavalitsus.

Ajalugu

1918–1921

Märtsis 1918 moodustati Venemaa Nõukogude Vabariigi Vene SFNV Rahanduse Rahvakomissariaadi juures asuv Piirivalve Peavalitsus, senise Piirikaitse Üksikkorpuse valitsuse asemel. Valitsuse põhiülesanne oli piiri valvamise Eesti ja Soomega.
28. mai 1918 loodi Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu dekreediga Vene SFNV Rahanduse Rahvakomissariaadi koosseisus piirivalve (alates 1958. aastast oli 28. mai Nõukogude Liidu ja Venemaa Föderatsiooni piirivalvurite päev), Piirivalve ülemaks määrati Vene SFNV Rahanduse Rahvakomissariaadi rahvakomissar ja Tšekaa esimehe asetäitja Vjatšeslav Menžinski
Novembris 1920 liideti Piirivalveosakond ja Riikliku Poliitvalitsuse vägede peainspektsioon;
11. mail 1921 moodustati Tšekaa käskkirjaga nr 125 Tšekaa Piirivalvevägede Ringkondade valitsused ning moodustati sõjaväelise ülesehitusega piirivalveorganisatsioon. Kõrgeimaks juhatuseks oli Tšekaa Vägede Peavalitsus, millele allus Tšekaa Piirivalvevägede Valitsus ning selle staabile allusid piirivalveringkondade valitsused, juhatajad ja staabid.

Vene NFSV Piirivalveringkonna valitsusse kuulusid:

Piirivalveringkonna juhatus, kus 6 inimest;
Piirivalveringkonna staap, kus 6 inimest;
Operatiivosakond, kus 13 inimest ja milles 3 jaoskonda: operatiivjaoskond, luurejaoskond ja piirijärelevalvejaoskond;
Haldus ja riviosakond, kus 18 inimest ja milles 2 jaoskonda: isikkoosseisu ja väljaõppel oleva isikkoosseisu komplekteerimiseks;
Mereranniku kaitse osakond, milles 6 inimest (juhul, kui piirivalveringkonna oli mererannik);
Komandandi kommando, kus 54 inimest;
Sidejaoskond, kus 6 inimest;
Konvoi kommando, kus 61 inimest.

Käskkirja alusel loodi järgmised piirivalveringkonnad:

Soome-Murmanski piir, mille piirivalveringkonna staap asus Petrogradis;
Eesti-Läti piir, mille valve Tšekaa vägede staap asus Pihkvas;
Põhja piir, mille valve Tšekaa vägede staap asus Arhangelskis;
Musta mere piir, mille kaitsel olevad brigaadid asusid Skladovskis, Mõkolajivis ja Jevpatorias;

Poola-Rumeenia piir, mille valvevägede staap asus Kiievi linnas;
Kaukaasia piir, mille valvevägede staap asus Armaviris;
Turkestani piir, mille valvevägede staap asus Taškentis;
Siberi piir, mille valvevägede staap asus Irkutskis.

1922–1926

1922. aasta alguses moodustati Vene SFNV Riiklik Poliitvalitsus ja 27. septembril võttis Vene SFNV Töö ja Kaitse Nõukogu vastu otsuse, et Nõukogude Liidu riigipiire (maismaa ja merepiiri) valvab ja kaitseb Riiklik Poliitvalitsus (GPU), mille koosseisus moodustati Riikliku Poliitvalitsuse vägede Piiri Üksikkorpus, mille koosseisu lülitati varem Punaarmee alluvuses olnud piirikaitseüksused. PÜK, millesse kuulus ca 50 000 piirivalvurit, allus RPV ülemale ja tema asetäitjale. PÜK ülemaks oli kohakaasluse alusel RPV vastuluureosakonna ülem Artur Artuzov.

Territoriaalsete GPU vägede ja nende koosseisus olevate piirivalvevägede juhiks oli GPU Täievoliline esindaja (Полномочный представитель ГПУ (ПП ГПУ)) antud piirkonnas. Piirivalve Üksikkorpusele allus 1922. aastal 7 piirivalveringkonda.

Siberi piirivalveringkond (PVR)
(hiljem moodustati veel GPU Kaug-Ida Piirivalve ja piirivalvevägedevalitsus).

Piirivalveringkonna tegevust juhiti Piirivalveringkonna staabist, mille juhiks oli staabiülem. Staabi koosseisus olid:

Riviosakond;

Teenistus- ja ettevalmistusosakond;

Piirijärelevalveosakond;

Sideosakond

Üldosakond.

Staabi isikkoosseisu arv olenes vastava ringkonna eripärast, standardne staabi isikkoosseisu suurus oli Petrogradi, Lääne, Ukraina, Turkmeenia, Kaug-Ida ja Taga-Kaukaasia PVR-s 39 sõjaväelast ja spetsialisti^[1].

2. jaanuaril 1923 reorganiseeriti ka piirivalve mere- ja jõeflotillide süsteem. Vastavalt ÜRPV käskkirjale moodustati Sõjamerelaevastikust Piirikaitse Üksikkorpuse Flotilli üleantavatest sõjalaevadest 4 flotilli:

Põhja flotill, mille koosseisus 2 laevade salka: Arhangelski ja Murmanski salgad;
Soome-Laadoga flotill, mille koosseisus Soome, Laadoga ja Peipsi salgad;

Mustamere flotill, mille koosseisus Odessa, Sevastopoli, Novorossiiski ja Batumi salgad;
Kaspia flotill, mille koosseisus Bakuu ja Krasnovodski salgad.

19. mail 1923 moodustati Buhhara-Afganistani piiri valvamiseks, mis kulges mööda Amudarja jõge, Amudarja piirivalvelaevade salk.
Juulis 1923 moodustati PÜK baasil RPV piirivalve osakond, mis allus RPV ülema asetäitjale,
Aastail 1924–1926 toimus piirivalve operatiiv- (teabekogumine ja agentuurtöö piiritsoonis) ja sõjaväelise (sõjaväestatud üksuste juhtimine) juhtkonna liitmine ja ühtlustamine. Loodi piiritsoonides kordonid, komandantuurid salgad ning liideti varem samas teenistuspiirkonnas tegutsenud piirivalve ja Ühendatud Riikliku Poliitvalitsuse volitatud esinduste juures asuvad piirkondlikud piirivalvevägede kontrollinspektsioonid;

1926–1934

Aastatel 1926–1934 oli Nõukogude Liidu piirivalveasutuste ülesehitus ja tööjaotus järgmine:

I aste, piirivalvekordon. Kordoni ülem vastutas oma teenistuspiirkonnas "riigipiiri poliitilise ja majandusliku kaitse ning kogu sise- ja diversioonilise banduitsismiilmingutega võitluse eest, revolutsioonilise korra kindlustamise eest". Oma ülesannete täitmiseks pidi kordoniülem omama informaatorite võrku, kes informeeriks piirivalve alasest olukorrast ja täidaks ka OGPU territoriaalse Salajas-Poliitilise Valitsuse ülesandeid;
II aste, piirivalvekomandantuur. Komandantuuri koosseisu oli peale piirivalveüksuste ka Salajane operatiivteenistus (секретно-оперативную часть), mille juhiks oli komanadatuuri ülema asetäitja SOT alal. Komandantuur viis läbi peale piirivalvelise haldustegevuse ka 22 km laiusel piirialalal operatiivtegevust ja kontrollis piirivalvekordonite tegevust.
III aste, piirivalveringkond. Piirivalveringkonna piiri valve alane tegevus allus Piirivalve ja OGPU vägede Peavalitsusele (Главное управление погранохраны и войск ОГПУ (ГУПОиВ ОГПУ)). Piiril läbiviidav riikliku julgeoleku ja sisejulgeolekualane tegevus aga allus piirilõiguga kattuva regionaalse OGPU territoriaalvalitsuse juhtimisele.

Juulis 1934 moodustati koos ühise Nõukogude Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi loomisega piirivalvevägede juhtimiseks NSVL SARKi Piirivalve- ja sisevalve peavalitsus.

1937. aastal moodustati NKVD struktuurimuudatuste käigus piirivalve juhtimiseks Nõukogude Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Piirivalve ja Sisevägede peavalitsus;
Veebruaris 1939 moodustati Nõukogude Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Piirivalvevägede peavalitsus;

Enne Teist maailmasõda

Nõukogude piirivalveringkonnad (пограничный округ) jaotati enne Teise maailmasõda, pärast 1939.–1940. aasta naaberriikide ja nende osade okupeerimist ja annekteerimist territoriaalse printsiibi järgi:

Murmanski piirivalveringkond
Karjala-Soome piirivalveringkond (Карело-Финский по)
Leningradi piirivalveringkond
Balti piirivalveringkond (Прибалтийский по)
Valgevene piirivalveringkond
Ukraina piirivalveringkond
Moldaavia piirivalveringkond

Musta mere piirivalveringkond (Черноморский по)
Taga-Kaukaasia piirivalveringkond,
Turkestani piirivalveringkond,
Siberi piirivalveringkond (hiljem moodustati RPV Kaug-Ida piirivalvevalitsus).
Gruusia piirivalveringkond
Armeenia piirivalveringkond
Aseirbadžaani piirivalveringkond

Turkmenistani piirivalveringkond
Kesk-Aasia piirivalveringkond (Средне-Азиатский по )
Kasahstani piirivalveringkond
Lääne-Siberi piirivalveringkond (Западно-Сибирский по)
Taga-Baikali piirivalveringkond (Забайкальский по)
Habarovski piirivalveringkond
Primorje piirivalveringkond (Приморский по)^[2]

Eelnev Piirikaitse Üksikkorpus	Nõukogude Liidu Piirivalve 1918–1991	Järgnev Venemaa Föderatsiooni Föderaalse Julgeolekuteenistuse Piiriteenistus