Lasnamäe lennuväli

Lasnamäe lennuväli oli sõjaväelennuväli Tallinnas Lasnamäel, esimene lennuväli Tallinnas. Ülemiste, Tallinna lennuväli ja Tallinna lennujaam avati osaliselt alles 1936. aastal.

Algne sõjaväelennuväli (hiljem sõjaväe ja tsiviillennuväli) asus praegusest Vana-Kuuli tänavast ida pool, 1940. aastal ehitatud uuem lennuväli asus aga Vana-Kuuli tänavast edela pool: Narva maantee, Turba tänava, Punase tänava ja Vana-Kuuli tänava vahelisel alal.

Esimeses maailmasõjas

Peeter Suure merekindluse koosseisus ette nähtud lennusalga asukohaks valiti Lasnamäel juba kasutatud platsidest veidi ida poole jäänud Tallinna jalaväepolkude lasketiir. 1916. aasta kevadeks oli tiiru linnapoolsesse serva püstitatud neli puitangaari, Narva maantee poolsesse külge pommikelder ja bensiinihoidla. Lennuvälja nurgas paiknes teenistushoone, kus olid puidu- ja remonditöökoda, ladu ning torniga valvurimaja. Ülemiste raudteejaamast oli Lasnamäe lennuväljani rajatud raudteeharu. Meeskond elas lennuväljast veidi eemal, praeguse lauluväljaku kõrvale jäävas ja tänaseni säilinud rekvireeritud kahekorruselises puitmajas^[1]. Tallinna lahe poole jäänud Põhja Paberi- ja Puupapivabriku direktori Emil Fahle rekvireeritud suvemajas Narva maantee 87 asusid Peeter Suure merekindluse lennusalga staap ja ohvitseride kasiino. Rajatud lennuväljal algasid lennud 1916. aastal.

18. veebruaril 1918 tulid Saksa üksused Saaremaalt üle jää ning alustasid Eesti mandriosa hõivamist. Pirita jõe suudmes asunud Keiserliku Venemaa Tallinna Merelennujaama merelennusalk hävitas oma lennukid ja võttis suurema osa muust varast kaasa, Lasnamäel asunud Peeter Suure merekindluse lennusalk jättis kõik lennuväljale maha, vaid meeskond evakueerus. 24. veebruari hommikul võttis kohalik Omakaitse üksus eesotsas Arnold Underiga Lasnamäe lennuvälja üle ning eestlaste kontrolli alla läks ka 24 lennukit, bensiini, pomme ja muud varustust.

25. veebruaril 1918 Tallinna jõudnud Saksa väed võtsid Lasnamäe lennuvälja omakorda üle. Saksa okupatsiooni ajal baseerus Lasnamäel FliegerAbteilung 16, mis sooritas sealt 1918. aasta märtsis (koos Haapsalus asunud FliegerAbteilung 37 lennukitega) jääluuret Soome saadetava Rüdiger von der Goltzi Saksa abivägede kohaletoimetamiseks ning sidelende Soome valgete juurde. 1918. aasta novembris võtsid eestlased pärast Saksa vägede lahkumist Lasnamäe lennuvälja oma kontrolli alla. Lasnamäe lennuväljast kujunes peagi tulevase Eesti lennuväe peabaas, vesilennukite baasiks sai Lennusadam.

Eesti Vabariigis

Lasnamäe lennuvälja Aeronaudi angaar 1925

Aerofoto Lasnamäe lennuväljast

Tondi raba 1936. aasta Tallinna ümbruse kaardil

Lennuvälja juurde kuulus neli puitangaari, kolm väiksemat maja, hoonetest veel kaks talli, kaks ladu, üks kuur, üks töökoda ja lagunenud köök. Pirita jõe suudmes asunud vesilennukite Tallinna Merelennujaamast lahti võetud angaaridest ühe võttis Eesti lennuvägi 1919. aastal uuesti kokkupanduna kasutusele oma Lasnamäe lennuväljal, see sai Lasnamäel viiendaks angaariks.

Lasnamäe lennuväli 1933. aastal. Esiplaanil neljast kõrvuti asuvast puitangaarist olid kaks säilinut veel 1970. aastate alguses ALMAVÜ Aeroklubi kasutuses

1921. aasta märtsis asutati Eesti Õhusõidu Aktsiaselts Aeronaut, mis juba sama aasta suvel alustas Tallinnast väljuvate lennuühenduste korraldamist. 1921. aasta maikuus alustas Stockholmi–Tallinna–Stockholmi liinil lennuühendust Svensk Lufttrafik AB, kasutades Tallinna lennusadama vesilennukite angaari. Juulis 1921 alustas liinil Riia-Tallinn-Riia lende Aeronaudi renditud Dansk Luft Express AS-ile kuulunud lennuk. Taani lennuk maandus Lasnamäe lennuväljal. 1923. aastal ehitati Lasnamäel uus Aeronaudi angaar, kontori- ja teenistushoone koos reisijatele mõeldud ruumidega, angaari juurde oli ehitatud ka väike töökoda^[2]. 1928. aasta kevadel oli Aeronaut sunnitud oma tegevuse lõpetama ning kuulutas välja pankroti, Lasnamäel asunud hooned läksid võlgade katteks Eesti lennuväe valdusse.

Aastatel 1932 ja 1933 kasutas Lasnamäe lennuvälja Varssavi – Vilno (Vilnius) – Riia – Tallinna liini avanud Poola lennufirma LOT. LOT-i lennukid hakkasid 1934. aastal ka Ülemiste lennuväljal maanduma.

Ülemiste lennuvälja lennujaama hoonet hakati ehitama 1932. aastal, 20. septembril 1936 avati osaliselt valmis Ülemiste lennurajad.

Teises maailmasõjas

Esimene Nõukogude okupatsioon

1940. aasta 20. juunil pidi Lennubaas loovutama kogu Lasnamäe lennuvälja territooriumi ja hooned Nõukogude Liidu vägedele. Eesti lennuväe 3. lennuväedivisjoni jaoks otsustati Lasnamäe lennuvälja lõunapoolsesse otsa ehitada uus linnak. Esimeses etapis kavatseti rajada teenistushoone, kaks angaari, kasarm, garaaž ladude, töökoja ja remondiangaariga ning vahtkonna- ja ambulantsihoone. Ka need valmis ehitatud hooned pidi ehitaja Nõukogude Liidu 38. hävituslennukite polgu esindajatele üle andma 1940. aasta detsembris.

Nõukogude okupatsioonivõim paigutas Eesti lennuväljadele NSV Liidu lennuväe üksused, Lasnamäe lennuväljale 38. hävituslennukite polgu.

Saksa okupatsioon

Saksa okupatsiooni ajal tegutsesid lennuväljal Saksa Luftwaffe ja Kriegsmarine lennuväeüksused^[3].

Teine Nõukogude okupatsioon

Teise maailmasõja lõpus ja selle järel asusid Eestis Nõukogude õhujõududest: Tallinnas Viiburi 1. hävituslennuväediviisi juhtkond ja selle diviisi 3. hävituslennuväepolk Lasnamäe lennuväljal.

Pärast sõda paiknesid lennuväljal NSV Liidu lennuväe lennukid MiG-15, mis tõusid õhku ja maandusid sinna paigaldatud perforeeritud terasplaatidest mattidest rajalt kuni 1959. aastani, seejärel koliti lennutegevus vastvalminud lennuväljale, paar kilomeetrit vanast sõjaväelennuväljast ida poole (Maardu poole) betoonist lennu- ja ruleerimisradadele. MiG-19-tega relvastatud NSV Liidu Eestis asunud õhukaitsevägede 425. hävituslennuväepolk kasutas vana lennuvälja kõiki hooneid 1970. aastani.

Vana, murukattega lennuvälja hakkas 1960. aastast alates haldama ALMAVÜ Tallinna Aeroklubi. Seoses uute elamurajoonide rajamisega Lasnamäele kolis Tallinna Aeroklubi 1978. aastal oma lennutegevuse 1970. aastast Nõukogude sõjaväest vabaks jäänud uuema, Maardu-poolse lennuvälja betoonradade kõrvale.

Elamurajoonide laieneva ehituse tõttu lakkas lennutegevus 1982. aastaks Lasnamäe lennuväljal lõplikult, betoonlennurada kasutati sihipäratult, vahetevahel autosõidu õpetamiseks ja kiirendusvõidusõiduks.

Viited

1. Eesti lennuvägi Lasnamäel, Sõdur : Eesti sõjandusajakiri, nr. 3, juuni 2019
2. Lasnamäe unustatud sõjaväelennuvälja lugu, jaakjuske.blogspot.com, 25. jaanuar 2014
3. Aufklärungsstaffel Ostsee, www.militaar.net, (vaadatud 14.06.2021)

Välislingid

• Lasnamäe lennuväljad Tallinnas, SAT pilt 06.1965, keskmine lennuväli on rajatud esimesena
• Lasnamäe sõjalennuväli Jaak Juske blogist
• Toomas Türk. Eesti lennuvägi Lasnamäel. Sõdur nr 3, juuni 2019
• Toomas Türk. Võõrad sõjalennukid Lasnamäel. Sõdur nr 2, aprill 2020