Kanada kuninglik õhuvägi (inglise keeles The Royal Canadian Air Force (RCAF)m prantsuse keeles Aviation royale canadienne (ARC)) on Kanada riigi õhuvägi.[3] RCAF on Kanada relvajõudude üks kolmest põhilisest väeliigist. 2013. aastal oli Kanada õhuvägede koosseisus 14 500 tegevväelast ja 2600 reservväelast, toeks 2500 tsiviilisikut. RCAF-i käsutuses on 258 mehitatud ja 9 mehitamata õhusõidukit.[4] Kanada kuningliku õhuväe ülem on kindralleitnant Al Meinzinger.[5]
Kanada õhuvägi vastutab kõikide Kanada relvajõudude õhuoperatsioonide eest, turvab Kanada õhuruumi ning toetab õhust Kanada mereväe ja maaväe tegevust. Põhja-Ameerika õhu- ja kosmosekaitse väejuhatuse (NORAD) raames kaitstakse koostöös Ameerika Ühendriikide õhuväega Põhja-Ameerika õhuruumi. RCAF-i haldusalasse kuulub ka Riiklik Otsingu ja Pääste Programm.
RCAF-i juured ulatuvad aastasse 1920, kui asutati Kanada õhuvägi. 1924. aastal muutis kuningas George V selle kuninglikuks õhuväeks. Aastal 1968 toimus Kanada relvajõudude ühinemine ning RCAF, merevägi ja maavägi ühinesid Kanada relvajõududeks. Õhuväe isikkoosseis ja varustus jagunes mitme väejuhatuse vahel: õhutõrje väejuhatus, õhuveo väejuhatus, mobiilne väejuhatus, mereväejuhatus ning väljaõppe väejuhatus.
1975. aastal kaotati osa neist väejuhatustest ning kõik üksused viidi õhuväejuhatuse alla (AIRCOM). Õhuväejuhatus võttis nime "Kanada kuninglik õhuvägi" uuesti kasutusele 2011. aasta augustis.[6] Kanada õhuvägi on lahingutes osalenud teises maailmasõjas, Korea sõjas, lahesõjas ning mitmetel NATO ja ÜRO missioonidel. XX sajandi teisel poolel oli RCAF-il NATO raames üksusi ka Euroopas.