Õhuvägi

See artikkel on üldmõistest; Lennuväeks nimetati ka Eestis enne Teist maailmasõda Lennuväerügementi

---

Õhuvägi, tuntud ka kui õhujõud ja ajalooliselt kui lennuvägi, on riigi relvajõudude väeliik, mille ülesanne on olla valmis sõjapidamiseks õhuruumis ja teiste relvajõudude liikide toetamiseks õhuruumist lennukite ja helikopteritega. Suuremate riikide mereväe koosseisu kuulub ka mereõhuvägi.

Ameerika Ühendriikide multifunktsiooniline hävituslennuk Lockheed Martin F-35 Lightning II

Õhujõud jagunevad üldjuhul tegevuslikeks ja territoriaalseteks komponentideks. Tegevuslikud komponendid on strateegilised õhujõud, taktikalised õhujõud ja õhutranspordijõud.

Venemaa mandritevaheline mobiilne ballistilise raketi laskeseade Topol-M Moskvas paraadiõppusel

Strateegilised õhujõud jagunevad: strateegilisteks raketiüksusteks, - lennuüksusteks, õhuseire ja juhtimissüsteemideks. Strateegiliste õhujõudude ülesandeks on peale kõige muu tuumasõjapidamine. Strateegilistes raketiüksustes on Mandritevahelised ballistilised raketidd ja ballistilised keskmaaraketid, millest enamikul on tuumalõhkepea.

Taktikalised õhujõud, formeeritakse piirkondliku jõurühma või sõjategevuse jaoks.

Õhutranspordijõud on mobiilsete sõjajõudude üks põhikomponente, need transpordivad kõikide tasemete üksusi ning lahingumoona.

Territoriaalõhukaitse õhujõudude ülesandeks on oma maa õhuruumi valve ja territooriumi puutumatuse kaitse.

Eesti õhuvägi

Eesti kaitseväe teenistuses olevat õhuväge nimetatakse määrustiku järgi Eesti õhuväeks, kuhu kuulub Lennubaas ja Õhuseiredivisjon.^[1]

Ameerika Ühendriikide UH-1 Iroquois mitmeotstarbeline sõjaväe transpordikopter

Koostöö teiste väeliikidega

Lennuüksusi kasutatakse ka maavägede tugiüksustena: peamiselt transpordi-, luure- ja lahingukopterid ning ka vaatlus- ja juhtimislennuvahendeid, mehitamata lennuvahendid. Maavägede lahingutegevuset toetavad lennuüksused kuuluvad suurriikides maavägede diviiside ja armeede struktuuri.

Venemaa relvajõududes kuuluvad maaväe õhujõud Venemaa õhuväe koosseisu, kuid on sõjaväeringkonna (rinde), armee ja korpuse juhatajate kontrolli all ja on mõeldud üksustele õhutoetuse andmiseks, eelkõige aga maismaal liikuvate objektide hävitamiseks eesliinil ja taktikalises sügavuses. Ameerika Ühendriikide maavägede lennuüksustesse kuuluvad maavägede regulaarüksused, Rahvuskaardi ja reservkomponendi kopteriüksused. Diviiside lennubrigaadide rakendatakse nii diviisi muude üksuste logistiliseks toetamiseks, tule(lahingu)toetuseks kui ka iseseisvates lahinguülesannetes.

Lennuüksusi kasutatakse ka merevägede tegevuse toetatamiseks ründe- ja hävituslennukite, kopterite ja luurelennuvahenditega. Eesmärgiks on kaitsta laevastiku üksusi ja toetada maismaa sõjategevust. Valdavalt tuginevad merevägede õhujõud lennukikandjatel. Ameerika Ühendriikide mereväel on kokku 12 lennukikandjat, need on nn Nimitz-klassi lennukikandjad. Hiina mereväel lennukikandja Liaoning, Prantsusmaal on kasutuses kaks ja Suurbritannial kolm lennukikandjat. Venemaa mereväel on 1 lennukikandja, Admiral Kuznetsov, oli kopterikandjad Moskva ja Leningrad ja Kiievi-klassi lennuki- ja kopterikandjad (Kiiev, Minsk, Novorossiisk ja Admiral Gorškov. Venemaa mereväe õhujõud toetuvad peamiselt maismaa baasides asuvatele strateegiliste pommitajate üksusele, kelle kasutuses on Tu-26, Tu-16 lennukid ning taktikalised pommitushävituslennukeid, peamiselt Su-24.

Vaata ka

• Soome õhuvägi

Viited

1. Kaitseväe põhimäärus, § 19. Riigi Teataja. (Kasutatud 7. novembril 2011.)