Hoolimata kergetest muudatustest sportlaste arvudes, jääb Pariisi 2024 judoprogramm eelmistega võrreldes samaks, kuna võistlusel on võrdselt meeste ja naiste kehakaaluklasse, kummaski seitse, ning naaseb segavõistkondade turniir.
Võistluse formaat
Judoprogrammis on kokku neliteist kehakaaluklassi, igaühes seitse nii meestele kui naistele. Regulaarselt alates esimesest võistluspäevast toimub iga päev enne programmi lõppemist segavõistkondade turniiriga üks meeste ja naiste kaalukategooria.
Igas kaalukategoorias on võistlus traditsioonilises väljalangemise formaadis kuni finaalini. Veerandfinaalis kaotajad jäävad võistlustulle, mille tulemuseks on judokate kahekordsed pronksmedalivõitjad.
Eelnevalt tutvustatud segavõistkondade turniiril osaleb kuue individuaaljudokaga koosseis, kus on kolm kaalukategooriat soo kohta ja võistlevad mõne teise võistkonnaga. Iga matši võitmiseks peab võistkond saavutama kuuest voorust neli võitu.
Alates eelmisest olümpiast on 2024. aasta Pariisi ja järgnevate suveolümpiamängude judoprogrammi sisse viidud mitmeid reeglimuudatusi. 2016. aasta IJF-i reeglimuudatuste alusel on meeste võistlust minuti võrra lühenenud ning matsi pikkuseks kujuneb naiste omaga sarnaseks neli minutit. Waza-ari hinded jäävad alates 2020. aasta Tokyost muutumatuks, nõudes, et judoka lööks vastase kümne ja kahekümne sekundi piiri vahele või viskaks vastast edukalt, et saada ippon. Judo põhireeglite kohaselt võib iga sportlane võita kolmepoolsel rajal: 1) visata vastane teatud efektiivsusega maapinnale, 2) hoida vastast 20 sekundit all ja 3) sundida vastast allutamine käelukuga või kägistamisele. Algselt lõpetab ipponi löömine matsi, kuid nüüd jagatakse waza-arisid võrdselt ka ipponile. Selle reeglimuudatusega ei registreerita enam matsi lõpetamiseks penalteid.
