Gorilla

Gorilla
Tasandikugorilla
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia
Hõimkond	Keelikloomad Chordata
Klass	Imetajad Mammalia
Selts	Primaadid Primates
Alamselts	Haplorrhini
Infraselts	Anthropoidea
Ülemsugukond	Inimahvlased Hominoidea
Sugukond	Inimlased Hominidae
Perekond	Gorilla Gorilla I.Geoffroy Saint-Hilaire, 1852
Gorillade levila
Sünonüümid
Pseudogorilla Elliot, 1913

Gorilla (Gorilla) on inimlaste sugukonda kuuluv perekond inimahve.

Klassifikatsioon

Gorilla perekond jaguneb kaheks liigiks (mägigorilla, tasandikugorilla) ja mitmeks alamliigiks.

• Gorilla gorilla – rannikugorilla:
  • Gorilla gorilla gorilla;
  • Gorilla gorilla diehli;
• Gorilla beringei:
  • Gorilla beringei beringei – mägigorilla;
  • Gorilla beringei graueri.

Levik

Gorillad elavad Kesk-Aafrika troopilistes ja subtroopilistes metsades.

Kirjeldus

Gorilla on kõige suurem ahv. Isasloom kaalub kuni 250 kg ja pikkust võib tal olla 1,8 m.

Kui gorilla on ärritunud, tõuseb ta tagajalgadele püsti ja endale rusikatega vastu rinda tagudes huilgab täiest kõrist, et vastasele muljet avaldada.

Inimestega kohtudes pöördub ta pigem tagasi, välja arvatud siis, kui tunnetab ohtu.

Suguline dimorfism kolju näitel

Eluviis

Gorillade elu koosneb puhkamisest, liikumisest, söömisest, magamisest ja öisest ning päevasest pesa ehitamisest (gorillad kasutavad harva sama puhke- või ööbimiskohta järjest).

Erinevalt teistest ahvidest ronib gorilla harva puu otsa, enamasti kõnnib ta neljakäpukil maas.

Gorillad elavad väikeste karjadena (5–30 isendit), mille moodustavad suur juhtisane (halli vöödiga piki selga) mõned nooremad isased, emased ja nende järeltulijad.^[1]

Suurema osa päevast veedab gorilla toiduks sobivaid palu otsides või päiksepaistel lesides. Igal õhtul teeb ta endale magamiseks oksakubust pesa, enamasti otse maapinnale.

Gorillade seltsingutes valitsevad enamasti rahumeelsed suhted – hõbedase seljaga juhtisane kaitseb ja juhib kaaslasi toiduotsinguil ja alustab pesaehitust öiseks magamiseks.

Toitumine

Nad on herbivoorid, toituvad puuviljadest, lehtedest, õitest, juurikatest, bambusevõrsetest ja idudest.

Ohustatus

Ohustatud liigid

Mägigorillad (G.g. diehli) on tõsises hävimisohus. Vabas looduses elab neid 200–300 isendit, loomaaedades mitte ühtegi. Tänapäeval on gorillad kaitse all, kuid salakütid tapavad neid siiski üsna suurel arvul.

IUCNi Punase Nimestiku järgi (2012) on G.gorilla ja G.g.gorilla kriitilises seisundis liigid.

Gorillasid ohustab ka Ebola viirus, mis põhjustab nende haigestumist ahvide ebolasse. Arvatakse, et ebola kandus inimestele üle gorillade lihakehade töötlemisel ja nende liha söömise kaudu.

Viited

1. Loomade elu, 7:443.

Välislingid

• Sissekanne Mammal Species of the World-is
• Ebola-Ausbruch tötet 5.000 Gorillas (saksa keeles)
• Jonathan Kingdon, David Happold, Thomas Butynski, Michael Hoffmann, Meredith Happold, Jan Kalina, Mammals of Africa, köited 1-6, lk 35 – 52, 2013, Bloomsbury Publishing (inglise keeles)
• Rui Diogo, Juan F. Pastor, Adam Hartstone-Rose, Magdalena N. Muchlinski, Baby Gorilla: Photographic and Descriptive Atlas of Skeleton, Muscles and Internal Organs..., CRC Press, 2015, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 01.01.2015.a.)(inglise keeles)