Kuueteistkümnel Euroopa meistrivõistluste turniiril on võitnud kümme rahvusmeeskonda: Saksamaa ja Hispaania on võitnud kolm tiitlit, Itaalia ja Prantsusmaa kaks ning Nõukogude Liit, Tšehhoslovakkia, Holland, Taani, Kreeka ja Portugal ühe tiitli. Hispaania ainus meeskond, kes on võitnud ka järjestikuse tiitli, tehes seda 2008. ja 2012. aastal.
Ajaloost
Aastatel 1927–1960 peeti kuus korda Kesk-Euroopa rahvusvahelisi karikavõistlusi. Võistlesid Austria, Ungari, Itaalia, Tšehhoslovakkia, Šveitsi ja Jugoslaavia rahvusmeeskonnad. Üleeuroopalise jalgpalliturniiri idee pakkus esmakordselt välja Prantsuse Jalgpalliföderatsiooni peasekretär Henri Delaunay 1927. aastal, kuid turniiri alustati alles 1958. aastal valikmängudega, kolm aastat pärast Delaunay surma.[1] Delaunay auks on võitnud meeskonnale antav karikas nimetatud tema järgi.
Finaalturniire korraldatakse alates 1960. aastast iga nelja aasta tagant. Algul nimetati neid võistlusi Euroopa rahvaste karikavõistlusteks European Nations Cup, alates 1968. aastast kannavad nad praegust nime.
Kuni 1976. aastani mängis finaalturniiril neli meeskonda. 1980. aastast osales finaalturniiril 8 meeskonda ja 1996. aastast mängis finaalturniiril 16 rahvuskoondist.
2007. aastal tegid Iirimaa jalgpalliliit ja Šoti jalgpalliliit ettepaneku turniiri võistkondade arvu suurendamiseks, mille UEFA täitevkomitee kinnitas 2008. aasta septembris.[2]2016. aasta Euroopa meistrivõistlustel Prantsusmaal osales esmakordselt 24 meeskonda. Meeskonnad loositakse 6 alagruppi. Alagrupimängude ajakava koostatakse varem, kuid alagruppide kaks viimast mängu peavad algama üheaegselt. Kuus alagrupi võitjat, kuus alagrupis teiseks jäänud ja neli paremat kolmanda koha saanud meeskonda pääsevad kaheksandikfinaali, millest alates toimuvad väljalangemismängud. Kui mõnes väljalangemismängus on tulemus pärast normaalaega endiselt võrdne, kasutatakse võitja selgitamiseks lisaaega ja penalteid. Erinevalt jalgpalli maailmameistrivõistlustest ei selgitata Euroopa turniiril kolmandat koha omanikku (alates 1984. aastast).
Finaalturniirile pääsejad selgitatakse valikmängude põhjal. 1960. ja 1964. aastal peeti valikmängud karikasüsteemis kodus ja võõrsil mängitud väljalangemismängudena. Alates 1968. aastast on kasutusel olnud nii valikturniirid kui ka väljalangemismängud. Korraldajamaa koondis pääseb valikturniirile automaatselt.
2020. aasta turniir viidi läbi 11 Euroopa riigis (Aserbaidžaan, Taani, Inglismaa, Saksamaa, Ungari, Itaalia, Holland, Rumeenia, Venemaa, Šotimaa ja Hispaania) ning see lõppes Itaalia võiduga finaalis Inglismaa üle.
Kuni 1992. aastani kasutatud süsteemi järgi anti võidu eest 2 punkti, alates 1996. aastast võidu eest 3 punkti. Selles edetabelis on arvestatud võidu eest 3 punkti, viigi eest 1 ja kaotuse eest 0 punkti. Statistika kohaselt arvestatakse lisaajal otsustatud matše võitudena ja kaotustena, penaltiseeriaga otsustatud matše aga viikidena. Meeskonnad on järjestatud punktide kogusumma, seejärel väravate vahe ning edasi löödud väravate järgi.
