Valitsejatiitel: By the Grace of God, King of England and France and Lord of Ireland (Dei Gracia Rex Anglie et Francie Dominus Hibernie).
1399. aastal rajas Bolingbroke'i Henry (Inglismaa kuningas (1399–1413) Henry IV) Lancasteri dünastia, kui ta kõrvaldas võimult oma nõo Richard II, kelle võim ajendas laialdast vastasseisu aadlike seas. Henry IV ja tema poeg Henry V (Inglismaa kuningas, 1413–1422) valitsesid riiki tänu sõjalisele vaprusele, aga kui Henry V suri, päris trooni tema poeg Henry VI (Inglismaa kuningas, 1422–1461 ja 1470–1471), kes oli siis veel imik. Riiki hakkasid juhtima riiakad abivalitsejad. Kuna Henry VI ei olnud võimeline riiki valitsema, siis soovis Yorki hertsogRichard Plantagenet asuda ise Inglismaad juhtima. Ta oli Edward III teise ja neljanda poja järeltulija. Ühtlasi tõestas ta end võimeka valitsejana, esindades Inglise krooni huve Prantsusmaal ja Iirimaal. Richard käis pidevalt kohut esileküündivate Lancasteri suguvõsa esindajatega ning ka Henry VI naise Anjou Margaretiga, kes kartis, et Richard võib välja tõrjuda tema ja Henry VI poja Edwardi.
Edward IV
1459. aastal üks Yorki Richardi peamisi toetajaid, Warwicki krahv Richard Neville, tulles Calais'st, vallutas Inglismaa ja vangistas kuningas Henry VI Northamptoni lahingus. Yorki Richard tuli tagasi Inglismaale ja hakkas Inglismaa kaitsjaks (Protector of England), aga ideed, et temast saab kuningas, ei kiidetud heaks. Margaret ja lepitamatud Lancasteri aadlikud kogusid oma väed Põhja-Inglismaal kokku. Yorki Richard läks neid oma väega maha suruma, aga ta tapeti lahingus, 1460. aastal liikus Lancasteri armee edasi lõuna poole kuni uue kokkupõrkeni, mida tuntakse teise St. Albansi lahinguna. Selle lahingu tulemusena vabastati Henry VI. Londonisse Lancasterid aga ei jõudnud ja nad taandusid oma vägedega taas põhja. Edward, Yorki Richardi vanim poeg kogus varsti Yorki mehed taas kokku ja nad võitsid purustavalt Towtoni lahingu 1461. aastal. Selle tulemusena sai Edwardist Inglise kuningas Edward IV.
Lancasterid korraldasid mitmeid ülestõuse ja 1464. aastal vangistati taas Henry. Edward läks aga tülli oma peamise liitlase ja nõustajaga, Warwicki krahvi Richard Nevillega. Lisaks sellele tõukas ta eemale palju oma sõpru ja võõrandus isegi oma perekonnast, sest eelistas luua pere Elizabeth Woodville'iga, kellega ta oli salaja abiellunud. Warwicki krahvi Richard Neville, kellega Edward oli tülli läinud, püüdis troonile aidata Edwardi nooremat ja kadedat venda George'i, kes oli Clarence'i hertsog, ja lõpuks tahtis ta aidata troonile Henry VI.
1470. aastal saigi Henry VI uuesti kuningaks, aga 1471 lükkas Edward IV ta taas troonilt ning sai ise kuningaks. Warwicki krahvi Richard Neville ja Lancasteri troonipärija said surma Barneti lahingus 1471. aastal ning hiljem tapeti ka Henry VI.
Järgnes rahuperiood, mis kestis kuni 1483. aastani, mil suri Edward. Ta vend Richard III (Inglismaa kuningas, 1483–1485) laskis tema pojad, vahepeal kuningaks saanud Edward V (Inglismaa kuningas, 1483) ja Shrewsbury Richardi ebaseaduslikuks kuulutada ja sai ise kuningaks.
