Bratislava

Bratislava
slovaki Bratislava
Bratislava lipp Bratislava vapp
Pindala: 368 km²[1]
Elanikke: 475 503 (1.01.2021)[2]
Koordinaadid: 48° 9′ N, 17° 7′ E

Öine vaade vanalinnale Petržalkast üle Doonau

Bratislava (ungari keeles Pozsony, saksa keeles Pressburg) on Slovakkia pealinn ja Bratislava maakonna keskus. See asub Doonau jõe keskjooksu mõlemal kaldal.

Bratislavast Viini on vaid 60 km, mis on vähim kaugus kahe pealinna vahel Euroopas. Bratislava kesklinnast 9 km kaugusel kirdes asub Bratislava Milan Rastislav Štefániki lennujaam.

Bratislavast algavad Karpaadid (Väikesed Karpaadid).

Nimi

• Brezalauspurc (9. sajandil)
• Prešporok, Prešporek, Prešpurek, Prešpurk, Požún slovaki (-1919)
• Posonium ladina
• Pozsony ungari
• Istropolis vanakreeka^[3]

Ajalugu

Esimene teadaolev alaline asula piirkonnas rajati Bratislava kanti neoliitikumi ajal umbes 5000 aastat tagasi ja see viljeles joonkeraamika kultuuri.

Umbes 200 eKr rajas siin asula keltide hulka kuuluv boilaste hõim. See oli kindlustatud asula, oppidum. Boilased vermisid ka hõbemünte. Osa boilasi rändas 60 eKr Kesk-Doonau madalikule, ülejäänud liitusid helveetidega.

See ala oli Rooma mõju all 1.–4. sajandil. Sealt kulges limes, Rooma riigi kindlustatud piir. Roomlased tõid piirkonda viinamarjad ja juurutasid viinamarjakasvatuskultuuri, mis püsib tänini.

Slaavlased saabusid piirkonda Suure rahvasterändamise käigus 5. ja 6. sajandil. 623–658 rajasid kohalikud slaavlased kaitseks avaaride rüüsteretkede vastu Samo riigi, esimese teadaoleva slaavlaste riigi. 9. sajandil olid Bratislava (Brezalauspurc) ja Devin (Dowina) slaavlaste tähtsad keskused Suur-Moraavias ja teistes selle aja riikides. Teisalt on lingvistilised argumendid ja arheoloogiliste leidude puudumine seadnud kahtluse alla, kas need asulad ikka olid kindlustatud.

Linna esimene kirjalik mainimine pärineb aastast 907, mil Ungari lõi Brezalauspurci lahingus Baierit ja vallutas piirkonna. Seda sündmust on ühendatud ka Suur-Moraavia langemisega ungarlaste rünnakute alla, mis viisid riigi langusele.

Aastatel 907–1918 oli linn Ungari valduses ja 1536–1784 Ungari Kuningriigi pealinn. Asukoht Doonau kaldal kaubateede ristumiskohal määras linna sõdade ja rüüsteretkede sihtmärgiks, kuid andis talle ka majandusliku tähtsuse ja tähtsa poliitilise staatuse.

Pozsonyle andis linnaõigused 1291. aastal kuningas András III. 1405 andis Saksa-Rooma riigi kuningas Sigismund Pressburgile kuningliku vabalinna õigused. Samuti andis Sigismund linnale 1436 õiguse kasutada oma vappi.

Ungari kuningriik langes pärast kaotust 1526 Mohácsi lahingus Ottomani impeeriumi kätte. Türklased piirasid ka Poszonyit ja tekitasid talle suurt kahju, kuid ei suutnud seda vallutada. Olles üks vähestest pääsenud Ungari linnadest, kuulutati linn 1536 Ungari pealinnaks, kuid osana Habsburgide riigist: iseseisvat Ungarit oli liiga vähe alles, et riigina püsida.

See tähendas linnas uue ajastu algust. Pressburg sai kuningate kroonimiskohaks ja elupaigaks, linna asusid peapiiskop (1543), aadlikud ning tähtsate organisatsioonide ja asutuste peakorterid. Kuni 1830. aastani krooniti Pressburgis Püha Martini katedraalis 11 Austria Saksa-Rooma ertshertsogiriigi kuningat ja kuningannat. Teisalt tabasid linna 17. sajandil Habsburgide-vastased ülestõusud, sõjad Türgiga, üleujutused, katkud ning teised õnnetused ja hädad.

18. sajandil Maria Theresia valitsuse ajal sai Pressburg tänapäeva Ungari ja Slovakkia ala suurimaks ja tähtsaimaks linnaks. Elanike arv kolmekordistus ning ehitati palju losse, kloostreid, elamuid ja tänavaid. Kuid Maria Theresia poja Joseph II valitsusajal linna tähtsus vähenes, Joseph viis 1783 isegi Ungari kuninga kroonijuveelid Viini katses tugevdada liitu Austria ja Ungari vahel. Paljud tähtsad asutused ja aadlikud kolisid seevastu Budasse.

Pressburgis ilmusid esimene ungarikeelne ajaleht (Magyar hírmondó, 1780) ja slovakikeelne ajaleht (Presspurske Nowiny, 1783). 18. sajandi lõpul sai Bratislava slovaki rahvusliku liikumise keskuseks.

1805 sõlmiti linnas Pressburgi rahu Prantsusmaa ja Austria vahel. See ei püsinud kaua. Juba 1809 muutsid Napoleoni väed Devíni kindluse linna lähedal varemeiks.

1825 asutati Poszonyis Ungari Rahvuslik Õpetatud Ühing, tänapäevane Ungari Teaduste Akadeemia. 1843 kuulutati linnas ungari keel saksa keele kõrval seadusandluse, avaliku asjaajamise ja hariduse keeleks.

Esimene alaline sild Poszonyis üle Doonau, Vana sild, avati 1891. Tänapäeval on linnas viis Doonaud ületavat silda.

Alates 1918. aasta novembrist oli Bratislava Tšehhoslovakkia koosseisus. 1939. aasta märtsist kuni 1945. aasta aprillini oli Bratislava Slovaki Vabariigi pealinn.

Haldusjaotus

Bratislava, mis piirneb läänes Austriaga ja lõunas Ungariga, on jaotatud viide ringkonda, kuhu kuulub kokku seitseteist linnaosa.

Ringkond	Linnaosa	Kaart
Bratislava I	Staré Mesto
Bratislava II	Ružinov
	Vrakuňa
	Podunajské Biskupice
Bratislava III	Nové Mesto
	Rača
	Vajnory
Bratislava IV	Dúbravka
	Karlova Ves
	Devín
	Devínska Nová Ves
	Lamač
	Záhorská Bystrica
Bratislava V	Petržalka
	Jarovce
	Rusovce
	Čunovo

Rahvastik

2001. aasta rahvaloenduse andmetel oli Bratislava elanike seas slovakke 96,12%, ungarlasi 2,45%, tšehhe 1,69% ja sakslasi 0,25%.

Sõpruslinnad

Bratislava sõpruslinnad on Aleksandria (Egiptus), Bremen (Saksamaa), Cleveland (USA), Jerevan (Armeenia), Kiiev (Ukraina), Larnaca (Küpros), Ljubljana (Sloveenia), Perugia (Itaalia), Praha (Tšehhi), Rotterdam (Holland), Rousse (Belgia), Thessaloníki (Kreeka), Saraatov (Venemaa), Székesfehérvár (Ungari), Turu (Soome), Ulm (Saksamaa) ja Viin (Austria). Lisaks on Bratislaval partnerlussuhted Poola linna Krakówiga.

Vaata ka

• Ondrej Nepela Arena

Viited

1. https://web.archive.org/web/20200118213132/https://slovak.statistics.sk/PortalTraffic/fileServlet?Dokument=8089edc4-be29-4aa6-ac60-e76f9131529f.
2. Sčítanie obyvateľov, domov a bytov 2021 na Slovensku
3. Votruba, Martin. "Bratislava's Name". Slovak Studies Program. University of Pittsburgh. Originaali arhiivikoopia seisuga 2.06.2010. Vaadatud 20.06.2010.

Välislingid

• Bratislava koduleht
• Bratislava sillad (ungari keeles)