Vahemikus 1919 kuni 1923 andsid Aserbaidžaani Demokraatlik Vabariik ja selle järglane Aserbaidžaani NSV välja oma valuutat. Aserbaidžaani keeles oli rahaühiku nimi manat (منات) ja vene keeles rubla, kusjuures rahatähe vääring oli rahatähtedel kirjas mõlemas keeles (ja vahel ka prantsuse keeles). Manat asendas seni käibel olnud esimese Transkaukaasia rubla nimiväärtuse alusel. See rahaühik väiksemateks osadeks ei jagunenud ning valuuta eksisteeris vaid paberrahana. Pärast seda, kui Aserbaidžaanist sai Taga-Kaukaasia SFNV osa, asendas manati omakorda teine Transkaukaasia rubla.
Rahatähed
Aserbaidžaani Demokraatlik Vabariik andis välja rahatähed väärtusega 25, 50, 100, 250 ja 500 manatit. NSV-s aga anti välja rahatähti nimiväärtusega 5, 100, 1000, 5000, 10 000, 25 000, 50 000, 100 000, 250 000, 1 miljon ja 5 miljonit manatit.
Teine manat (1992–2006)
Teine manat tuli käibele 1992. aasta 15. augustil.[1] Selle ISO 4217 kood oli AZM ja see asendas Nõukogude Liidu rubla kursiga 10 rublat = 1 manat.
2002. aasta algusest kuni 2005. aasta alguseni oli manati vahetuskurss suhteliselt stabiilne, kõikudes vahemikus 4770–4990 manatit USA dollari vastu. Alates 2005. aasta kevadest leidis aset väike, kuid stabiilne tõus manati väärtuses USA dollari suhtes. Kõige tõenäolisemalt olid selle põhjuseks naftadollarite suurenenud sissevool riiki ja nafta enamasti kõrge hind maailmaturul. 2005. aasta lõpus oli üks dollar väärt 4591 manatit. Samaks aastaks olid põhimõtteliselt käibelt kadunud nii rahatähed väärtusega alla 100 manati kui ka ühest manatist väiksema väärtusega mündid.
Mündid
Teise manati mündid
Münte, mis olid dateeritud aastatega 1992 ja 1993, anti välja nimiväärtusega 5, 10, 20 ning 50 qəpik'it. Kui mõnede 1992. aasta väljalasete puhul kasutati kas messingit või vase ja nikli sulamit, olid kõik hilisemad mündid valmistatud alumiiniumist. Neid münte kasutati aga harva.
Rahatähed
Teise manati jaoks anti välja järgnevad paberrahad:
1, 5, 10 ja 250 manatit (kõik esimest korda 15. augustil 1992);
50, 100, 500 ja 1000 manatit (kõik esimest korda 1993. aasta alguses);
10 000 manatit (esimest korda augustis 1994);
50 000 manatit (esimest korda mais 1996).
Rahatähtedel väärtusega 1 kuni 250 manatit oli kujutatud Bakuus asuvat Neitsitorni.
Kolmas manat (2006–)
2006. aasta 1. jaanuaril võeti kasutusele uus manat, mille ISO-kood on AZN, ja mis võrdus 5000 vana manatiga. Uuele rahale ülemineku lihtsustamiseks näidati alates 2005. aasta 1. oktoobrist poodides hindasid mõlemates rahaühikutes. Mündid, mis inflatsiooni tõttu ei olnud kasutuses alates 1993. aastast, võeti nimiväärtuse muutmisel uuesti kasutusele. Endine manat (ISO 4217 koodiga AZM) kehtis kuni 2006. aasta 31. detsembrini.[2]
Sümbol
Uued rahatähed ja Aserbaidžaani manati sümboli (₼) kujundas Austria disainer Robert Kalina aastal 2006. Aastatel 2008 ja 2011 esitatud taotlused sümbolile Unicode'i "koodipunkti" määramiseks ei kandnud vilja, kuid aastal 2013 sai sümbol Unicode'i koodi (U+20BC).[3] Manati sümboli lõplik kujundus on inspireeritud euro sümboli (€) kujundusest ja see põhineb Mykyta Yevstifeyevi esialgsel ettepanekul.[4] Sümbol meenutab 90° võrra päripäeva keeratud ja ühe kriipsuga euro sümbolit. Manati sümbol kirjutatakse summast paremale poole.
Mündid
Ringluses olevate müntide väärtus on 1, 3, 5, 10, 20 või 50 qəpik'it. Enamiku müntide suurus ja kuju meenutab erinevaid euromünte. Kõige tähelepanuväärsemalt kahest metallist valmistatud münt väärtusega 50 qəpik'it (sarnaneb 2-eurose mündiga) ja 10-qəpikine münt (Hispaania lille tüüpi servaga nagu 20-sendine euromünt). Mündid anti ringlusse 2006. aasta jaanuaris, kuid neile ei ole märgitud vermimise aastat.
Kolmanda manati mündid (2006)
Pilt
Väärtus
Tehnilised näitajad
Kirjeldus
Kuupäevad
Esikülg
Tagakülg
Läbimõõt
Kaal
Koostis
Serv
Esikülg
Tagakülg
Vermimine
Emiteerimine
Kõrvaldamine
Aegumine
1 qəpik
16,25 mm
2,8 g
Vasega kaetud teras
Sile
Teema: kultuur Traditsioonilised instrumendid, mida kasutatakse Aserbaidžaani modaalse muusika mugami esitamisel.
Käibel on paberraha väärtusega 1, 5, 10, 20, 50, 100 ja 200 manatit. Paberraha kujunduse autor on mitmete teistegi riikide rahatähti kujundanud Austria disainer Robert Kalina. Robert Kalina on kujundanud ka euro ja Süüria naela rahatähed. Aserbaidžaani manati paberraha sarnaneb märkimisväärselt eurodega.
Aastal 2009 nimetati Aserbaidžaani Riigipank (Azərbaycan Milli Bankı) ümber Aserbaidžaani Keskpangaks (Azərbaycan Respublikasının Mərkəzi Bankı). Uue emiteeriva panga nimega paberrahad emiteeriti aastatel 2010 (1-manatine), 2012 (5-manatine) ja 2017 (100-manatine, millele on märgitud aastaarv 2013).
Esikülg
Tagakülg
Kirjeldus
1 manat (2009)
5 manatit (2009)
10 manatit (2018)
100 manatit (2013)
200 manatit (2018)
Aastal 2011 teatas Aserbaidžaani Rahandusministeerium, et pank kaalub ka 2- ja 3-manatise ning enam kui 100-manatise väärtusega rahatähtede käibele laskmist.[6] 2013. aasta veebruaris teatas Aserbaidžaani Keskpank aga, et suurema väärtusega rahatähti ei emiteerita vähemalt enne 2014. aastat.[7]
2018. aastal anti välja Heydər Əliyevi 95. sünniaastapäevale pühendatud 200-manatine rahatäht.[8]
