Aotearoa Uus-Meremaa Roheline Partei

Aotearoa Uus-Meremaa Roheline Partei
Green Party of Aotearoa New Zealand
Esimees James Shaw
Chlöe Swarbrick
Asutamine 26. mai 1990
Peakorter 17 Garrett St, Te Aro, Wellington
Ideoloogia Roheline ideoloogia
Sotsiaaldemokraatia
Erakonnasisesed leerid:
Sotsialism
Tsentrism
Kohti Esindajatekojas 14
Meediakanal Te Awa
Koduleht https://www.greens.org.nz/

Aotearoa Uus-Meremaa Roheline Partei (Maoori keeles Rōpū Kākāriki o Aotearoa, Niu Tireni)[1], tuntud ka kui Rohelised, on Uus-Meremaa roheline ja vasakpoolne erakond.[2][3] Erakonna maailmavaate kombineerib keskkonnakaitse eesmärgid sotsiaaldemokraatliku majanduspoliitikaga,[2] sealhulgas hästi rahastatud avalike teenustega tasakaalumajanduse raamides.[4] Rahvusvaheliselt on erakond Ülemaailmsete Roheliste liige.

Ajalugu

Roheliste erakond loodi 1990. aastal. Aastatel 1991–1997 osales erakond viiest vasakpoolsest parteist koosnevas koalitsioonis Alliance ning pääses 1996. aasta valimistel parlamenti.

2017. aasta valimiste järel sõlmisid Rohelised Tööparteiga koostööleppe, saades vastutasuks mitu ministriportfelli. Koostöö jätkus 2020. aasta valimiste järel, kuid erakond naasis opositsiooni 2023. aasta valimiste järel, kui võimule sai Rahvuspartei juhi Christopher Luxoni koalitsioonivalitsus erakondadega ACT ja Uus-Meremaa Esikohal. Rohelised on 15 saadikukohaga Esindajatekoja suuruselt kolmas partei.[5]

Põhimõtted ja poliitikad

Roheliste toetajad meeleavaldusel Christchurchis

Rohelised asutati eesmärgiga kaitsta keskkonda. Viimasel ajal on erakond väljendanud muret rahvusparkides kaevandamise,[6] magevee kvaliteedi, [7] ja naftatootmise tipu kohta.[8] Partei toetab tugevalt jõupingutusi kliimamuutusega tegelemiseks, mis põhinevad teaduslikel tõenditel.

Rohelised on võtnud sõna inimõiguste toetuseks[9] ning USA ja teiste riikide sõjaliste operatsioonide vastu Afganistanis ja Iraagis.[10] Samuti on partei väljendanud kaastunnet palestiinlastele ja kritiseerinud Iisraeli okupatsiooni Palestiina aladel.[11][12]

Erakond on võtnud sõna paljude sotsiaalsete küsimuste arutelus, sealhulgas abieluvõrdsuse seadustamise,[13] varjupaiga taotlemise õiguse, pagulaskvoodi suurendamise[14] ja soolise võrdõiguslikkuse toetuseks.[15]

Partei tunnustab Waitangi lepingu maoorikeelset versiooni Uus-Meremaa asutamisdokumendina ja maoori rahvast Uus-Meremaa põlisrahvana.[16]

Rohelised rõhutavad oma majanduspoliitikas selliseid tegureid nagu jätkusuutlikkus, saaste kaudsete kulude maksustamine ja õiglane kaubandus. Samuti väidab erakond, et majandusliku edu mõõtmisel tuleks keskenduda pigem heaolu mõõtmisele kui majandusnäitajate analüüsimisele.[17] Erakond soovib, et riigis kehtestataks kodanikupalk.[18]

Erakond on varem teinud kampaaniat kanepi legaliseerimise [19] ja selle kasutusega kaasnevate karistuste kaotamise nimel, kui inimesed, kellel on surmaga lõppev haigus, krooniline või kurnav haigus, kasvatavad, omavad või kasutavad kanepit või kanepitooteid ravieesmärkidel.[20]

Roheliste peamine valijabaas on haritud linnaelanikud. Roheliste valijatel on erinevad prioriteedid, kuid suhtuvad keskkonda ja keskkonnaküsimustesse tõsiselt. Samas näitavad uuringud, et väga vähesed inimesed, kes valivad Rohelisi, teevad seda puhtalt keskkonnaprobleemide tõttu.[21]

Juhtkond

Roheliselt on kuus võrdse staatusega ametnikku, kes moodustavad erakonna juhituumiku:

  • kaks kaasjuhti (üks naine ja üks mis tahes soost, kellest üks peab olema maoori)
  • kaks erakonna sise- ja haldusteemadega tegelevat kaaskokkukutsujat (üks naissoost ja üks mis tahes soost)
  • kaks erakonna poliitika teemadega tegelevat kaaskokkukutsujat (üks naine ja üks mis tahes soost)

Kaasjuhid juhivad erakonna parlamendirühma, erakonna kaaskokkukutsujad juhivad partei täitevvõimu ja poliitika kaaskokkukutsujad juhivad poliitikakomisjoni.

Ajalooliselt oli Rohelistel kaks kaasjuhti, kellest üks oli mees ja teine naine. 2022. aasta mais muudeti see ära ning praeguste reeglite järgi peab erakonnal olema üks naisjuht ja üks mis tahes soost juht. Samuti peab üks juhtidest olema maoori rahvusest.[22] Praegused kaasjuhid on Marama Davidson (alates 2018. aastast) ja Chlöe Swarbrick (alates 2024. aastast).[23]

Vaata ka

Viited

  1. ↑ "Our Charter". Green Party of Aotearoa New Zealand. Vaadatud 7. aprillil 2023.
  2. ↑ 2,0 2,1 Miller, Raymond (2015). Democracy in New Zealand. Auckland University Press. Lk 169. ISBN 9781775588085.
  3. ↑ Mazzoleni, Juliet Roper; Christina Holtz-Bacha; Gianpietro (2004). The Politics of Representation: Election Campaigning and Proportional Representation. New York, NY [u.a.]: Lang. Lk 40. ISBN 9780820461489.
  4. ↑ "A Sustainable Economy for New Zealand" (PDF). Green Party of Aotearoa New Zealand. 12. november 2010. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 7. november 2017. Vaadatud 1. novembril 2017.
  5. ↑ "2023 General Election – Official Result". Electoral Commission. 14. oktoober 2023. Vaadatud 14. oktoobril 2023.
  6. ↑ "NZ Greens Conservation Mining". Green Party of Aotearoa New Zealand. Originaali arhiivikoopia seisuga 31. detsember 2010. Vaadatud 31. jaanuaril 2011.
  7. ↑ "Campaigns: Water". Green Party of Aotearoa New Zealand. Originaali arhiivikoopia seisuga 31. detsember 2010. Vaadatud 31. jaanuaril 2011.
  8. ↑ "NZ Greens: Campaigns: Peak Oil". Green Party of Aotearoa New Zealand. Originaali arhiivikoopia seisuga 4. juuli 2008. Vaadatud 29. juunil 2008.
  9. ↑ "NZ Greens: Campaigns: Human Rights". Green Party of Aotearoa New Zealand. Originaali arhiivikoopia seisuga 29. juuni 2007. Vaadatud 29. juunil 2008.
  10. ↑ "NZ Greens: Campaigns: JustPeace". Green Party of Aotearoa New Zealand. Originaali arhiivikoopia seisuga 4. juuli 2008. Vaadatud 29. juunil 2008.
  11. ↑ Ghahraman, Golriz (13. mai 2021). "Green Party condemn violent displacement of Palestinians". Green Party of Aotearoa New Zealand. Originaali arhiivikoopia seisuga 3. oktoober 2023. Vaadatud 26. jaanuaril 2024.
  12. ↑ Ghahraman, Golriz (17. oktoober 2023). "Green Party statement on the violence in Israel and Gaza". Green Party of Aotearoa New Zealand. Originaali arhiivikoopia seisuga 18. jaanuar 2024. Vaadatud 26. jaanuaril 2024.
  13. ↑ "Green Party supports Marriage Equality". Green Party of Aotearoa New Zealand. Vaadatud 18. märtsil 2021.
  14. ↑ Shaw, James (30. jaanuar 2017). "Greens would double refugee quota as priority" (inglise). Green Party of Aotearoa New Zealand. Vaadatud 18. märtsil 2021.
  15. ↑ "Equality for women". Green Party of Aotearoa New Zealand (inglise). 2020. Vaadatud 18. märtsil 2021.
  16. ↑ "The Green Charter" (inglise). Green Party of Aotearoa New Zealand. Vaadatud 4. veebruaril 2017.
  17. ↑ "Greens Call For Dinosaur GDP To Go". Green Party of Aotearoa New Zealand. 27. märts 2000. Originaali arhiivikoopia seisuga 15. oktoober 2006. Vaadatud 29. juunil 2008.
  18. ↑ "Income Support Policy" (inglise). Green Party of Aotearoa New Zealand. Vaadatud 7. augustil 2020.
  19. ↑ "Legal cannabis in NZ? Green Party offers green light to pot smokers". Stuff. Stuff NZ. 8. detsember 2016. Vaadatud 1. septembril 2017. Under [the party's] proposal, people would be able to legally grow and possess marijuana for personal use.
  20. ↑ "Drug Law Reform Policy". Green Party of Aotearoa New Zealand (inglise). 12. aprill 2016. Originaali arhiivikoopia seisuga 20. detsember 2016. Vaadatud 1. septembril 2017.
  21. ↑ Cowie, Lucy J.; Greaves, Lara M.; Sibley, Chris G. (märts 2015). "Identifying Distinct Subgroups of Green Voters: A Latent Profile Analysis of Crux Values Relating to Green Party Support" (PDF). New Zealand Journal of Psychology. Auckland, New Zealand: University of Auckland. 44 (1). ISSN 1179-7924. Vaadatud 12. novembril 2022.
  22. ↑ Palmer, Russell (3. mai 2022). "Green Party leaders 'proud' of constitution changes". Radio New Zealand. Vaadatud 11. mail 2022.
  23. ↑ "Chlöe Swarbrick confirmed new co-leader of the Green Party". The New Zealand Herald. 10. märts 2024. Originaali arhiivikoopia seisuga 9. märts 2024. Vaadatud 10. märtsil 2024.

Strategi Solo vs Squad di Free Fire: Cara Menang Mudah!