Elanike arvult on Wellington Aucklandi järel Uus-Meremaal teine linn. 2010. aastal elas Wellingtonis 389 700 inimest.[1]
Kliima
Wellingtonis on mereline paraskliima. Kõrgeim mõõdetud õhutemperatuur on +31,1 °C, madalaim –1,9 °C. Talvel puhuvad vahel lõunatuuled, mis suurendavad külmatunnet. Mäenõlvul asuvais eeslinnades esineb talvel aeg-ajalt öökülma, 17. juulil1995 sadas Wellingtonis isegi lund.
Aasta keskmine sademete hulk on 1249 mm. Kõige sajusemad kuud on juuni (147 mm) ja juuli (136 mm), kõige kuivemad veebruar (62 mm) ja jaanuar (72 mm).
Päikesepaiste keskmine kestus aastas on 2065 tundi. Kõige päikesepaistelisemad kuud on jaanuar (246 tundi) ja detsember (226 tundi), kõige vähem paistab päikest juunis (98 tundi) ja juulis (117 tundi).
Ajalugu
Enne eurooplaste sisserännet elasid piirkonnas maoorid, kes kutsusid piirkonda Te Upoko o te Ika a Maui. Eurooplaste asustus algas 1839. Linn nimetati Waterloo lahingu võitja Arthur Wellesley järgi, kes oli tuntud kui Wellingtoni hertsog. 1865 sai Wellington Uus-Meremaa pealinnaks. 1907 sai Wellingtonist Uus-Meremaa dominiooni pealinn.
Wellington asub isegi Uus-Meremaa mõistes seismiliselt aktiivses paigas. Suur geoloogiline rike jookseb otse linna keskelt läbi ja just rikete ääres on maavärinad kõige tugevamad. Linlased, eriti kõrghoonete elanikud, täheldavad enamasti igal aastal mitut maavärinat.
1848. ja 1855. aastal sai linn maavärinais tugevasti kannatada. 1855. aasta maavärina magnituud oli 8,2. Maapind liikus maavärinaga vertikaalselt mitu meetrit. Näiteks sadamas tõusis maapind niivõrd, et seda ei saanud enam sadamana kasutada ja endine merepõhi paljandus kohati mõõna ajal. See sadama osa täideti pinnasega ja praegu asub seal Wellingtoni ärirajoon. Lambton Quay (Lambtoni kai) tänav asub merest 100–200 m kaugusel ning selle kõnniteele on märgitud 1840. aasta rannajoon, näitamaks, mil määral on vahepeal maapind tõusnud ja kui palju on merelt maad juurde võidetud.
Turism on Wellingtoni majanduse tähtis osa. Siseturiste Uus-Meremaalt käib aastas ligikaudu 3,6 miljonit.[3] Välisturiste käib Wellingtonis aastas umbes 540 000 ja nad kulutavad seal 436 miljonit USA dollarit. Kõige rohkem välisturiste tuleb Austraaliast.[3]
Panoraamvaade Wellingtonile
Transport
Vaade Wellingtoni rahvusvahelisele lennujaamale Mount Victorialt
Wellingtonil on rongiühendusAucklandi ja paljude teiste Põhjasaare linnadega. Viimaseil aastail on kaalutud rongiliikluse lõpetamist, sest reisijaid on nii vähe, et see ei tasu end ära.
Wellingtonis tehakse ühistranspordiga aastas umbes 35 miljonit reisi ehk enam kui 70 reisi ühe elaniku kohta.[5] Wellingtonil on raudteevõrk, mida teenindab 147 rongi, ja bussiliiklus, mida teenindab 470 bussi 108 liinil.[6]
Wellingtonis on üheksa trollibussiliini. Wellington on kogu Okeaania ainus linn, kus on trolliliiklus säilinud.
