2012. aasta Mali riigipööre

Mali riigipööre
Osa Põhja-Mali konfliktist
2012. aasta riigipöördega kukutati president Amadou Toumani Touré
Toimumisaeg	21. märts - 8. aprill 2012
Toimumiskoht	Mali
Osalised
Mali valitsus 33. langevarjurügement[1] Presidendi ihukaitseüksus Demokraatia ja Riigi Taastamise Rahvuslik Komitee (CNRDR)
Väejuhid või liidrid
Amadou Toumani Touré (Mali president) Sadio Gassama (Mali kaitseminister, brigaadikindral) Amadou Sanogo (CNRDR-i juht, kapten) Amadou Konare (CNRDR-i eestkõneleja, leitnant)[2]
Kaotused
34 surnud 28 haavatud[3] 1 surnud 2 haavatud[4]
40 täpsustamata isikut sai haavata[5][6]

2012. aasta Mali riigipööre sai alguse 21. märtsil, kui valitsuse võimetusega seoses tuareegide ülestõusuga rahulolematud sõdurid ründasid Bamakos, riigi pealinnas, mitmeid asutusi, näiteks presidendipaleed, riigitelevisiooni ja sõjaväe kasarmuid. Mässumeelsed sõdurid, kes nimetasid end Riigi ja Demokraatia Taastamise Riiklikuks Komiteeks (CNRDR), kuulutasid järgmisel päeval, et ametist kukutatud valitsuse president Amadou Toumani Touré on pealinnast põgenenud.^[7] Riigipööre mõisteti rahvusvahelisel tasandil "ühehäälselt" hukka, Mali naaberriigid kehtestasid riigile karmid sanktisoonid ning riigi põhjaosa vallutasid kiiresti tuareegi mässulised; Reuters nimetas riigipööret "kohutavaks omaväravaks".^[8] Paar nädalat hiljem, 6. aprillil, jõudis hunta Lääne-Aafrika Riikide Majandusühenduse (ECOWAS) esindajatega kokkuleppele, et võim antakse parlemendi esimehe Dioncounda Traoré juhitud üleminekuvalitsuse kätte, vastutasuks loobuvad naaberriigid sanktsioonidest. Järgnevatel päevadel astusid nii Touré kui ka hunta juht Amadou Sanogo tagasi, sellest hoolimata levisid veel 16. mailgi teated, et "riigipöörajate käes võib olla riigis kontroll".^[9] Järgmise aasta 3. detsembril avastati Diago külast massihaud, milles olid 21 riigipöörde ajal kadunuks jäänud sõduri, kes otsustasid presidendile truuks jääda, säilmed.^[10]

Taust

Vaata ka: tuareegide ülestõus (2012)

6. veebruaril 2012 algatasid tuareegi mässulised valitsusvägede vastu suureskaalalise rünnaku, eesmärgiks oli vallutada Põhja-Mali Kidali linn. Keskvalitsusele ustavad tuareegid põgenesid repressioonide kartuses Bamakosse. Tuareegide vägedele lisasid võimekust Liibüa kodusõjas karastunud võitlejad.^[11] 8. veebruaril vallutasid Azawadi Rahvusliku Vabastusliikumise (MNLA) väed Mali-Alžeeria piiril asuva Tinzaouateni linna, valitsusväed pidid taanduma üle piiri.^[12] Kahe mässuliste fraktsiooni, islamistide ja tuareegide, mõjukamad grupeeringud olid vastavalt Ansar Dine ja MNLA. Islamistide eesmärk oli Mali põhjaosas kehtestada šariaadiseadused, tuareegid tahtsid oma kodumaale, mida nad nimetasid Azawadiks, autonoomiat kui mitte täielikku iseseisvust.

Riigipööre oli nädalaid kestnud valitsuse sisekaitsepoliitika vastaste meeleavalduste, mis oli Touré populaarsuse "rekordmadalale" toonud, kulminatsioon. Sõjavägi nõudis mässuliste vastu võitlemiseks paremat rahastust ja rohkem relvastust, mõned sõdurid olid rindele pidanud minema toidumoonata.^[13] Touré ametiaeg oleks pidanud lõppema aprillis toimuma pidanud valimistega.

Riigipöörde põhjustanud tegurid:^[14]

• Bamakol on kogu riigi ajaloo vältel olnud raskusi Põhja-Mali kontrolli all hoidmisega, juba 1960. aastatel mässasid tuareegid keskvalitsuse vastu.
• Malis põhjustasid julgeolekuohtu lisaks MNLA-le ka Alžeeriast ja teistest naaberriikidest üle piiri tulnud al-Qaeda äärmuslased.
• Riigis oli näljakriis, mis viis rahvastiku ümberasumise ja põgenikelaagrite tekkimiseni, eriti kannatasid nälja all naised ja lapsed.

Viited

1. Schneider, James (22. märts 2012). "Mali's CNRDR: An Accidental Coup?". Think Africa Press. Originaali arhiivikoopia seisuga 23. märts 2012. Vaadatud 22. märts 2012.
2. Adam Nossiter (22. märts 2012). "Soldiers Declare Coup in Mali". The New York Times. Vaadatud 22. märts 2012.
3. الاتحاد الأفريقي يعلق عضوية مالي (Arabic). Al Jazeera. 24. märts 2012. Originaali arhiivikoopia seisuga 21. märts 2014. Vaadatud 24. märts 2012.
4. "UN Chief Following Mali Events With Deep Concern". Voice of America. 21. märts 2012. Vaadatud 22. märts 2012.
5. Serge Daniel (22. märts 2012). "Mali president holed up in barracks as junta digs in". The Daily Star. Vaadatud 23. märts 2012.
6. "UPDATE 6-Soldiers say they seize power in Mali". Reuters. 9. veebruar 2009. Originaali arhiivikoopia seisuga 13. juuni 2019. Vaadatud 22. märts 2012.
7. Afua Hirsch (22. märts 2012). "Mali rebels claim to have ousted regime in coup". The Guardian. Suurbritannia. Vaadatud 24. märts 2012.
8. Cheick Dioura and Adama Diarra (31. märts 2012). "Mali Rebels Assault Gao, Northern Garrison". Huffington Post. Reuters. Vaadatud 5. aprill 2012.
9. "Mali court meets to choose interim president". Al Jazeera. 9. aprill 2012. Vaadatud 9. aprill 2012.
10. "Mali investigators find mass grave". 4. detsember 2013 – cit. via www.bbc.co.uk.
11. "Tuareg rebels attack Mali town of Kidal". Al Jazeera. 6. veebruar 2012. Vaadatud 25. märts 2012.
12. "Malian rebels seize key border town, civilians flee". Reuters. 9. veebruar 2012. Originaali arhiivikoopia seisuga 12. veebruar 2012. Vaadatud 7. märts 2012.
13. "Mali Soldiers Attack Palace in Coup Bid". Reuters. 22. märts 2012. Vaadatud 22. märts 2012.^{[alaline kõdulink]}
14. Marc Fonbaustier, Mali: a case study of a complex african crisis, 10. aprill 2012