2011. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus oli 56. Eurovisiooni lauluvõistlus. Lauluvõistlus toimus Esprit Arenal Düsseldorfis Saksamaal. Saksamaa regionaalseid ringhäälingukorporatsioone ühendav organisatsioon ADR koostöös Põhja-Saksa Ringhäälinguga (NDR) sai lauluvõistluse korraldamisõiguse tänu Lena Meyer-Landruti võidule Oslos toimunud 2010. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel. Varem oli lauluvõistlus toimunud Saksamaal 1957. ja 1983. aastal. Lauluvõistlusel osales 43 riiki, nende hulgas ka naasvad maad: Itaalia (osales viimati 1997. aastal), Austria (osales viimati 2007. aastal), San Marino, (osales viimati 2008. aastal) ning Ungari (osales viimati 2008. aastal). Lauluvõistluse poolfinaalid toimusid 10. ja 12. mail, finaal 14. mail 2011.[1] Eurovisiooni lauluvõistluse võitis 221 punktiga Aserbaidžaan, keda esindasid Ell & Nikki lauluga "Running Scared"
Düsseldorfis asuv Esprit Arena kuulutati NDR-i poolt 2011. Eurovisiooni lauluvõistluse toimumiskohaks 12. oktoobril 2010.[2] Tegemist oli esimese Eurovisiooni lauluvõistlusega Saksamaal alates riigi taasühendamisest. Lääne-Saksamaa on korraldanud lauluvõistlust varem aastatel 1957 ja 1983.
23 Saksamaa linnale saadeti nende soovil NDR-i poolt nõudmised lauluvõistluse korraldamiseks.[3] Edaspidist huvi näitasid üles kaheksa linna: Berliin, Hamburg, Hannover, Gelsenkirchen, Düsseldorf, Köln, Frankfurt ja München. 21. augustil 2010 teatati, et neli linna on ametlikud kandidaadid võistluse korraldamiseks. Need neli linna olid Berliin, Hamburg, Hannover ja Düsseldorf.[4]
Esprit Arena on võimeline mahutama 24 000 pealtvaatajat lauluvõistluseks. Düsseldorfis on hotellikohti 23 000, millele lisanduvad tuhanded voodikohad Düsseldorfi ümbruses ning Reini jõe laevadel. Düsseldorfi lennujaam on staadionile lähedal ning kergejõustikuhall oli plaanis kasutada pressikeskusena 1500 ajakirjanikule.
13. oktoobril 2010 avalikustati mõningaid detaile Düsseldorfis toimunud võistluse kontseptsioonist. Esprit Arena jagatai kaheks eraldatud osaks. Ühes staadioni osas oli lava koos publiku istekohtadega. Teises osas paiknesid riietusruumid. Kergejõustikuhall Esprit Arena läheduses kandis pressikeskuse rolli. Pileteid müüdi seitsmele etendusele (finaal, kaks poolfinaali ning neli peaproovi).[3]
Alates 2008. aastast on automaatselt kvalifitseerunud finaali "suure neliku" riigid ning korraldajamaa. Kuid 2011. aasta korraldajamaa Saksamaa oli ühtlasi ka "suure neliku" riik ning sellega tekkis finaali üks tühi koht. EBU koosolekul Belgradis otsustati, et reegeid ei muudeta ning 2011. aastal osales finaalis 25 riigi asemel 24. 31. detsembril 2010 avaldati osalejate nimekiri, milles teatati, et Itaalia naasmise korral, saab "suurest nelikust" "suur viisik" ning Itaalia pääseb automaatselt finaali koos Saksamaa (korraldaja), Prantsusmaa, Hispaania ja Suurbritanniaga.
30. augustil 2010 teatati, et lauluvõistluse korralduskomitee senine juht Svante Stockselius lahkub oma kohalt 31. detsembril 2010. Novembris avaldas EBU pressiteate, et alates 2011. aastast on lauluvõistluse korralduskomitee juht Jon Ola Sand.
Detsembris 2010 avaldas korraldaja NDR, et lauluvõistluse õhtujuhtideks said Anke Engelke, Judith Rakers ja Stefan Raab. Anke Engelke on Saksa koomik, näitleja ja laulja, kes on Eestis kui Tallinnas toimunud 2010. aasta Euroopa Filmiauhindade gala üks õhtujuhtidest. Judith Rakers on Saksa ajakirjanik ja saatejuht. Stefan Raab on saatejuht, muusik, muusikaprodutsent ja koomik, kes on lauljana Eurovisiooni lauluvõistlusel üles astunud 2000. aastal.
17. jaanuaril 2011 toimus loosimine, milles selgitati, millised riigid osalevad esimeses või teises poolfinaalis ning kas vastavate poolfinaalide esimeses või teises pooles. Samuti loositi, millises poolfinaalis hääletavad "Suure viisiku" riigid (Prantsusmaa, Saksamaa, Hispaania, Suurbritannia ja Itaalia).
Iisraeli ringhääling IBA palus võimalust osaleda teises poolfinaalis, sest esimene poolfinaal toimus Iisraeli mälestuspäeval. Saksa ringhääling NDR palus, et nemad saaksid hääletada teises poolfinaalis teleprogrammi puudutavatel põhjustel.
Riigid jaotati gruppidesse eelnevate aastate hääletamistavade põhjal, et ennetada olukorda, kus poolfinaalis osaleb väga palju ühe piirkonna riike, mille tavaks on üksteise poolt hääletada.
31. detsembril 2010 avalikustas EBU, et 2011. aasta võistlusel osaleb 43 riiki. Düsseldorfis oli tagasi võistlusel Austria, kes viimati osales 2007. aastal; Itaalia, kes osales viimati 1997. aastal; San Marino, kes oli varem osalenud vaid 2008. aastal ning ka Ungari, kes osales viimati 2009. aastal. Ka Montenegro esitas avalduse osalemiseks, kuid võttis selle tagasi kaks päeva enne tähtaega.
Slovakkia teatas esialgu, et eemaldub 2011. aasta võistlusest rahaliste probleemide tõttu ning naaseb 2012. aastal. Samas ei võtnud Slovakkia Televisioon enne tähtaega ametlikult tagasi osalemisavaldust ning lisati seega EBU poolt osalevate riikide nimekirja. STV teatas veel jaanuariski, et kindlasti soovib eemalduda võistlusest, kuid kuna ametlikult ei olnud seda tehtud, loosis EBU Slovakkia osalema teise poolfinaali. Hiljem kinnitas STV, et nad jätkavad siiski osalemist lauluvõistlusel, et mitte maksta suurt trahvi, mis hilise eemaldumise korral neile määrataks.
Pärast finaal avaldas EBU poolfinaalide tulemused, riikide punktid poolfinaalides ning žurii ja publiku tulemused
{{netiviide}}
<ref>
GnmxW