Eesti oli esimene riik endisest idablokist, kes sai õiguse organiseerida lauluvõistlust. Lauluvõistluse eelarveks oli 122,6 miljonit Eesti krooni[1] (u 7,84 miljonit eurot).
Korraldus
Esimest korda oli lauluvõistlusel alapealkiri – "Moodne muinasjutt". Kontsert algas videoga väikesest tüdrukust, kes avab suure muinasjuturaamatu ja näeb seal eestlasi, kes üksmeelselt ümisevad oma Eurovisiooni võidulaulu "Everybody". Kontserdi teemat rõhutas ka lavakujundus, õhtujuhtide roll ja tekst ning laulude vahel näidatud humoorikad videolõigud, milles igaühes oli kasutatud mõne tuntud muinasjutu süžeed, tegelasi või detaile Eesti ja eestlaste konteksti panduna. Õhtu lõppes, nagu osutasid ka õhtujuhid, õnnelikult ja lätlaste võiduloo kordamise ajal oli laval sümboolne lumesadu. Võidutrofee, Ivo Lille klaasskulptuuri ning EBU auhinna ulatasid võitjatele laval Ivar Must ja Maian Kärmas.
Lauluvõistluse eelarve küündis üle 122 miljoni krooni, mis jagunes neljaks: sponsorraha (ERGO Kindlustus jm), riikide osalustasud ja piletimüügi tulud. Umbkaudu neljandik eelarvest ehk osa, mida muud tulud ei katnud (üle 33 miljoni), rahastati riigieelarvest. Lauluvõistlusel müüdi pileteid kolmele kontserdile: kahele peaproovile (24. ja 25.05) ning lõppkontserdile. Viimasele müüdi pääsmeid internetioksjonil alghinnaga 4500 krooni, kus mõni pilet läks kaubaks rohkem kui 7000 krooni eest. Soolase hinnaga pileteid ei müüdud aga kuigivõrd palju ning lauluvõistluse nädalal ja veel vahetult kontserdi eelgi müüdi pileteid Saku Suurhalli hinnaga 600 krooni.
Võistlusnädalaks Saku Suurhalli kõrvale püstitatud telk-pressikeskuses viisid pressikonverentse läbi Monika Tamla ja Eero Raun. Pressikeskuse tööd korraldasid teiste seas Maarja Tali, Kalle Kingsepp jpt.
Osalejad
Esialgu pidi Eurovisiooni lauluvõistlusel 2002 osalema vaid 22 riiki, nende hulgas eelmise aasta võistluse 15 paremat ja seitse riiki, kes eemaldati 2001. aasta lauluvõistlusest viie aasta madala keskmise punktisumma tõttu. Kuid Euroopa Ringhäälingute Liit tõstis osalevate riikide arvu 24-le, millega said õiguse osaleda ka Iisrael ja Portugal. Portugal ei soovinud osaleda ja sellega sai õiguse Läti, keda esindas Marie N lauluga "I Wanna".
Võistlust saabus vaatlema või kajastama tuhatkond ajakirjanikku või fänni üle maailma. Kõige arvukam pressidelegatsioon saabus Hispaaniast (üle 120 ajakirjaniku). Üksainus ajakirjanik saabus üritust kajastama Lõuna-Aafrika Vabariigist.
Tallinna saabunud riikide delegatsioonide seas oli suur hulk Eurovisiooni lauluvõistlusel varemgi edukalt osalenud heliloojaid ja lauljaid, osa esinejaid on naasnud Eurovisioonile aastaid hiljem.
Saksamaa laulu autor Ralph Siegel oli 1982. aasta Saksamaa võiduloo "Et oleks rahu" helilooja. Siegel on lisaks sellele saavutusele aastakümnete jooksul kirjutanud rekordilised 24 eurolaulu eri riikidele.
Küprost Tallinnas esindanud poistebändi One solist Constantinos Christoforou oli varem oma kodumaad esindanud solistina Oslos 1996. aastal (9. koht) ning naasis Eurovisioonile ka pärast Tallinnas laulmist aastal 2005 Kiievis (18. koht).
Küprose laulule tausta laulnud Christina Argyri oli kaks aastat varem Stockholmis peetud võistlusel astunud üles solistina dueti Voice liikmena (toona 21. koht).
Eestit esindanud Sahlene oli varem olnud Eurovisiooni laval taustalauljana (Jeruusalemmas 1999 ja Stockholmis 2000). Ta laulis tausta ka 2016. aasta Eurovisioonil tollasele Austraalia esindusloole "Sound of Silence" ning 2019. aasta Suurbritannia laulule.
Rootsit esindanud Afro-Dite kolme taustalaulja seas olid tuntud lauljad Michael Blomqvist ja Thérèse Löf, kes on kumbki korduvalt naasnud taustalauljana Eurovisioonile. Löf on olnud kvarteti One More Time liige ja esitanud Euroopa edetabelite tipus püsinud hittlaulu "Highland" (1992).
Taanit esindanud Malene taustaansambli osa liikmeid (õed Lei ja Lupe Moe) oli olnud eurolaval palju kordi varem, sealhulgas 2000. aastal Stockholmis, kui võistluse võitis Taani duett Olsen Brothers.
Makedooniat esindanud Karolina Goceva naasis võistlusele solistina viis aastat hiljem, kui Eurovisiooni lauluvõistluse korraldas Soome.
Austria laulu "Say a Word" autor Alexander Kahr osales heliloojana taas 2013. aasta Eurovisioonil Malmös, kus tema lugu ei pääsenud poolfinaalist edasi finaali. Ka Horvaatiat esindanud laulu "Everything I Want" helilooja Milana Vlaović on hiljem Eurovisioonil osalenud (2009).
Hispaaniat esindanud Rosa taustalauljate seas oli Gisela, kes naasis solistina Eurovisioonile 2008. aastal Belgradis, esindades Andorrat. Ta ei pääsenud poolfinaalist edasi finaali.
Bosnia ja Hertsegoviina taustalauljana oli Tallinnas laval Tinka Milinović, kes esindas 2006. aastal Šveitsi ansambli Six4One liikmena (16. koht).
Eestit esindanud laulu "Runaway" loojad Pearu Paulus, Ilmas Laisaar, Alar Kotkas ja Jana Hallas olid ka 2000. ja 2006. aasta Eesti laulu autorid.
Võistluskontserdi ajal viibis Saku Suurhallis arvukalt kõrgeid väliskülalisi nii teistest Euroopa Ringhäälingute Liidu liikmesorganisatsioonidest kui ka poliitikuid. Teiste seas jälgis saali loožis võistlust Eesti peaministri Siim Kallase ning teiste valitsusliikmetega Taani tollane peaminister, hilisem NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen.
.jpg)
