Gelijan atoman i sen südäitukun suruziden rindatuz
Atom (amuižgrek.: ἄτομοςatomos-sanaspäi «jagamatoi», «leiktamatoi») om substancijan heneg mikroskopižidenke suruzidenke da massanke. Himižen elementan kaikiš penemb kandai sen himižid ičendoid pala.
Atomad kogotas atomsüdäitukuspäi i elektronišpäi (tarkoiktemba, elektronižes «pil'vespäi»). Atomsüdäituk kogoneb protonišpäi i neitronišpäi. Neitroniden lugumär südäitukus voib olda erazvuitte: noläspäi severzihe-se kümnikoihesai. Ku elektroniden i südäitukun protoniden lugumärad oma ühtejiččed, ka kogonaine atom om neitraline elektrižikš. Vastal'žes statjas atom om erasenke pozitiviženke vai negativiženke täutkenke i nimitase ionaks. Erasti el'getas atomoikš elektroneitraližid sistemid vaiše i muga erištadas ionišpäi.
Südäitukun mass ülitab 99,9 % kaiken atoman massad. Sen protonad pozitiviženke täutkenke i neitraližed neitronad oma sidodud keskneze vägeval vastamižpainegel. Protoniden lugu znamoičese Z-kirjamel, se sättutoitab atoman järgenduznomerale himižiden elementoiden periodižes tabludes i märitud himižele elementale. Neitroniden N-lugu märičeb sen elementan izotopad. Üks'jäine stabiline atom neitronita südäitukus om protii, se om vezinikan enambuz i kaikiš enamba levitadud mail'mas nuklid.
